/nginx/o/2013/11/05/2600292t1h1d29.jpg)
CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös tehtud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.
Noored soovivad palka kätte 732 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. «Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osal juhtudel mitterealistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi,» kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu kuueprotsendiline palgaootuste kasv.
Osaajaga töölemineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.
Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.
«Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam,» juhtis Gross arengutele tähelepanu.
Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris.
«Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega,» analüüsis Gross.
Küsitlusest selgus veel, et 62 protsenti noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7 protsenti naissoost õppuritest ja 13 protsenti meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54 ja 56 protsenti.
CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90 protsendi küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.
Küsitluse jaoks info kogumine jätkub infomessil Teeviit 2013, mis toimub 29.-30. novembrini Eesti Näituste messikeskuses.