/nginx/o/2013/09/06/2314577t1habc3.jpg)
On selge, et 8,8 protsendiline keskmine brutopalga kasv on väga suur ja ei saa igavesti jätkuda, ütles Postimehele LHV majandusanalüütik Heigo Vitsur.
Vitsur: Palgakasv on liiga suur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas pole tema sõnul otseseid tundemärke, et palgakasv Eestis võiks koheselt peatuda. Esiteks on hiljaaegu avaldatud krediidiinfo andmetest näha, et Eestis on kasumit teeninud ettevõtete arv vaatamata sellisele palgakasvule suurenenud ja kasumi mass kasvanud. Teiseks, annab selline palgakasv tunnistust sellest, kui keeruliseks on muutunud olukord meie tööjõuturul, seda eriti oskustööjõu osas.
«Nii ei saa ju kellelgi olla üllatuseks, et kõige enam on kasvanud IT valdkonna töötajate töötasu, kuivõrd kroonilisest tööjõu puudusest selles valdkonnas on räägitud juba aastaid. Ja kuivõrd pole alust eeldada olukorra kiiret muutumist tööjõuturul, avaldab tööjõu nappus ka lähiajal palgatasemele ülespoole survet. Samuti ei kao kuhugi tööjõu vabast liikumisest ja demograafilise olukorra halvenemisest tulenev palgasurve,» nenstis Vitsur.
Kuid pikemas perspektiivis saab nii kiire palgakasv olla siiski ajutise iseloomuga. Palk ei saab kaua suureneda enam, kui kasvab töö produktiivsus. Kuigi ka praegu on palkade kasv ületanud töö produktiivsuse kasvu, saame arvestada, et esialgu on siin tegu ka palgatasemete korrektsiooniga, kuivõrd kriisi ajal reaalpalk enamikes valdkondades ei kasvanud, vaid vähenes.
«Sellele vaatamata kätkeb nii kiire palgakasv endas potentsiaalset ohtu tulevikule kuivõrd ta tekitab tuleviku suhtes täitmatuid ootusi, raskendab investeerimisotsuste langetamist ja vähendab Eesti konkurentsivõimet maailmaturul,» toonitas analüütik.