R, 2.06.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kohaliku liha rohkusest hoolimata sööme võõrast kraamist vorsti

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Facebook Twitter
Comments
Eesti vorstides on üllatavalt palju importliha.
Eesti vorstides on üllatavalt palju importliha. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kuigi Eesti suudab pea täies ulatuses katta kohaliku liha vajaduse, tehakse suur osa kohalikest  vorstidest sissetoodud toorainest.

Sealiha toodetakse Eestis mõnevõrra üle siseturu vajaduse ja veiselihaga suudetakse 95 protsendi ulatuses katta kodumaist tarbimismahtu, vaid kodumaine linnuliha tootmine jääb selgelt siseturu tarbimisele alla, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.  Samas on tekkinud paradoksaalne olukord, et kuigi Eestis toodetakse sisemaise vajaduse katmiseks piisavalt sea- ja ka veiseliha, siis suur osa sellest eksporditakse väärindamata kujul ja kohalike lihatööstuste enda vorsti- ja lihatooted valmistatakse paljudel juhtudel importtoorainest.

«Lihasektoris võiks senisest enam kasutada Eestis ainsana päritolule ja kvaliteedile viitavat Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärki, mis oleks lihatööstustele selgeks võimaluseks tarbijaid teavitada lihatoodetes kasutatava tooraine kodumaisest päritolust ja toote kõrgest kvaliteedist,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Eestis oli liha kogutoodang 2012. aastal 81 300, millest 62 protsenti moodustas sealiha, 21 protsenti linnuliha, 16 protsenti veiseliha ning 0,9 protsenti lamba- ja kitseliha. Kui liha tootmine on viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud, siis liha tarbimine on alates 2009. aastast vähenenud. Nii tarbiti  2008. aastal kokku 101 400 tonni liha (inimese kohta 75,6 kg aastas), 2012. aastal aga 86 900 tonni (inimese kohta 67,2 kg). Siiski  arvatakse, et pikas perspektiivis liha tarbimine kasvab.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles