/nginx/o/2009/03/30/155859t1hbfa1.jpg)
Euroliidu–Venemaa tippkohtumiseks põhiseisukohad kinnitanud liikmesriikide välisministrid tahavad muuhulgas rääkida meie idanaabri protektsionistlikust majanduspoliitikast.
Euroliit võtab Venemaaga jutuks protektsionistliku majanduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paeti sõnul plaanib Euroopa Liit tippkohtumisel tõstatada ühe olulise küsimusena protektsionismi ja Venemaa liitumise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga).
«Majandus- ja kaubandussuhted Venemaaga on see valdkond, milles on vaja kiiret probleemide lahendamist ning edasiliikumist,» ütles välisminister Paet.
«Majandus- ja kaubandussuhted peavad olema reguleeritud uues kõikehõlmavas Euroopa Liidu ja Venemaa lepingus,» lisas ta.
Paeti hinnangul on oluline Venemaa kiire liitumine WTOga.
«Nii kaubandussuhteid kui ka inimeste liikumist pidurdab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiri piiratud läbilaskevõime, mistõttu vajab piirijärjekordade küsimus kiiret lahendamist,» märkis Paet.
ELi–Venemaa Rostovi tippkohtumisel 31. mail ja 1. juunil on kavas arutada ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahel arendatavat moderniseerimispartnerlust, mis välisminister Urmas Paeti arvates hea koostööraamistikuna pakub võimaluse jagada reformikogemust ennekõike kohalike omavalitsuste tasemel.
Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises viisadialoogis tuleb Paeti kinnitusel lähtuda eelõige tehnilisest valmisolekust ning liikuda edasi idapartnerluse riikide viisalihtsustamise kontekstis.
Täna kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu välisministrid, kes rääkisid eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis.
Välisministrid arutavad samuti Euroopa Liidu suhete arengut strateegiliste partnerite Hiina ja Jaapaniga. Üldasjade istungil on arutlusel juunis kogunev Euroopa ülemkogu.
Rostovi tippkohtumise peateemad on majanduskriis, kliimamuutused ning energeetika, räägitakse ka viisadialoogist.