Euroopa ettevõtted on pidanud viimase 12 kuuga kirjutama korstnasse 300 miljardi euro väärtuses tasumata arveid, mis võrdub kogu Kreeka võlaga.
Euroopa firmadele on tasumata 300 miljardit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi on krediidijuhtimisfirma Intrum Justitia välja arvestanud, et läinud maikuust saadik on mahakantud lootusetute võlgade summa kasvanud 8 protsenti. See trend seab aga ohtu paljud väikeettevõtted.
«Probleem läheb üha hullemaks, eriti raske ja valus on väiksematel firmadel. Võib-olla jääb nende äri küll iseenesest lõppkokkuvõttes ellu, kuid paljud peavad finantseerimisraskuste tõttu siiski pankroti välja kuulutama,» ütles Intrum Justitia tegevjuht Lars Wollung. «Tegemist on väga suure summaga.»
Olukorra tõsidust on rõhutanud mitmed töösturid. Itaalia konglomeraadi CIRi tegevjuht Rodolfo De Benedetti ütles: «Probleem on väga suur ja süveneb majanduslanguse tõttu veelgi. Käibekapitalil tuleb kogu aeg silma peal pidada ning samal ajal tuleb tegeleda lootusetute võlgade mahakandmisega.» CIR prognoosib, et ilmselt satub arvete maksmisega raskusse suur hulk neile kuuluvaid väiksemaid energiaettevõtteid.
Väiksemate ettevõtete osakaal Euroopa majanduses on suurem kui mujal maailmas, pankrottide arv on aga tõusuteel vaatamata majanduskasvu taastumisele. Eriti murelikuks teeb ettevõtjaid küsimus, kas pangad on ikka nõus laenu andma ning kas finantsasutustele kehtestatavad uued kapitalinõuded neid veelgi tõrksamaks ei tee.
Wollung ütles: «Laenuraha vähesus puhub kogu probleemi veelgi suuremaks.» 52 protsenti 6000st Intrum Justitia poolt küsitletud ettevõttest tunnistasid, et ei või pankade toetuses kindlad olla.
Pankurid aga süüd omaks ei võta ja väidavad, et paljud ettevõtted ei taha lihtsalt laenu võtta. Ühe Euroopa suurima panga UniCrediti tegevjuht Alessandro Profumo ütles: «Üldiselt on nõudlus laenude järele üsna väike.»
Pilt ei ole aga tervikuna täiesti sünge. Nii selgub Intrum Justitia uuringust, et ettevõtetele on hakatud maksma natuke kiiremini kui mullu. Keskelt läbi saabub maksesumma firmadele nüüd 18 päevaga, 2009. aastal kulus selleks aga 19 päeva.
Kõige viletsamad ja aeglasemad arvetetasujad on Portugal ja Kreeka, kellest ei jää laiskuse poolest kaugele maha ka Tšehhi Vabariik, Hispaania, Itaalia ja Ungari.
Kõige tublimalt tasutakse arveid Põhjamaades.
Copyright The Financial Times Limited 2010.