Jürgen Ligi: kasinus pole muud kui jõukohasus

Jürgen Ligi Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Ükski mõistusega inimene ei tohiks halvustada arvutusoskust, millest lähtudes on Eestis koostatud viimaste aastate eelarved, ning kiruda valitsust kasinuse järgimise eest, lausus rahandusminister Jürgen Ligi pikas usutluses, mis ilmub homme Arteris.

Kasinus pole midagi muud kui jõukohasus, sõnas Ligi. «Adekvaatsus on meie [Eesti] tohutu eelis,» lisas ta. «See, et kiirlaename endale pidulaua, ei tohi korduda.»

Ligi tõukas intervjuus ümber üldsuses levinud etteheited, et Eesti riigi rahaline seis, millele Euroopa Komisjon hiljuti taas tunnustust avaldas, on saavutatud inimeste heaolu hinnaga. «Päris kindlasti on vastupidi,» kinnistas ta. «17-18 aastaga, mis on täpselt aeg, kui olen olnud Eesti poliitikas, on Eesti majandus olnud Euroopas kõige kiiremini kasvav ja samal ajal on meie võlatase kõige madalam ning sotsiaalse tõrjutuse risk on alla keskmise.» Tagatipuks, märkis Ligi, ei kajastu teiste riikide võlakoorem neis heaolu võrdlustes, mida meil Euroopaga tehakse.

«Euroopas süüakse juba ületuleva aasta lõpu sissetulekuid, meil tänavusi,» rääkis Ligi. «Heaolunumbrites ei kajastu võlavangla, ja enda lunastamiseks jääb tööealisi inimesi vähemaks. ELis läheb ainuüksi võlaintressideks pool hariduseelarvest.»

Põhjus, miks teised Euroopa riigid ei käitu rahanduses nii adekvaatselt ja jõukohaselt nagu Eesti, seisneb Ligi sõnul selles, et neil ei jätku poliitilist paindlikkust. «See on demokraatia probleem, et ühiskonnale kasulikku ei õnnestu silmnähtavalt igale üksikule leivale määrida,» seletas ta. «Kui sulle tuuakse ikkagi leib kätte – väidetakse, et tuuakse –, siis selle järgi kipub ka jagunema sümpaatia.»

Siiski on näiteks Saksamaa, kelle eelarve samuti Euroopa Komisjonilt kiita sai, suutnud Ligi väitel muid Euroopa riike kummitavad probleemid enda riigis ära hallata ja sedasi oma konkurentsivõimet viimase kümnendi jooksul kasvatanud. Ta lisas, et ka need riigid, kes on sattunud Euroopa abiprogrammidesse, on muutnud oma poliitikat Eesti ja Saksamaa suunas ning saavutanud tervema hingamise.

Kõigist Eestis väidetavalt levivatest pessimistlikest juttudest hoolimata on Ligi sõnul näha, et Eesti inimesed vaatavad tulevikku positiivsemalt kui enamik teisi Euroopa rahvaid. «Eestlane usub, et elu läheb paremaks,» lausus ta, «eurooplased aga tunnevad, et järgmine põlvkond elab kehvemini. Võlatasemega maadlemine on igapäevane tõestus sellele, et seal ei saa vanaviisi edasi minna. Samas on inimesed tehtud väga eestkostetuteks, nad ei kipu palju pingutama, kas töö otsimisel või parema palga teenimisel, sest garantiid on suured olnud – aga garantiideks enam raha ei ole.»

Intervjuud rahanduminister Jürgen Ligiga saab lugeda homsest Arterist ja Postimees Plussist.