/nginx/o/2012/12/20/1495826t1he221.jpg)
Ettevõtetes on peamiseks probleemiks töötingimustest teavitamata jätmine, selgus tööinspektsiooni töösuhete järelevalve ülevaatest. Ebakorrektseid töösuhteid varjavad sageli ka töötajad.
Tööandjad jätavad sageli töötingimustest teavitamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta kolme kvartali jooksul tehtud 552 ettevõtte külastuse käigus on tööinspektsioon avastanud 1038 töölepinguseaduse prg 5 lg 1 rikkumist, millega tööandjad on jätnud töötajaid teavitamata töölepingulistest tingimustest ehk tööülesannetest, tasust või tööajast.
Tööinspektsiooni andmetel jäetakse kõige enam teavitamata töötasu maksmise tingimustest, mida esines 280 ettevõttes.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Miidla-Vanatalu sõnul oli märkimisväärne, et kontrollide käigus tuvastati 64 töötajat, keda tööandja polnud üldse töötingimustest teavitanud. Võrreldes varasemate aastatega on tööinspektsiooni andmetel teavitamata jäetud töötajate arv kasvanud.
Mullu tuvastati töötingimuste mitteteavitamist 49 töötaja puhul, 2011. aastal 46 töötaja puhul. Samuti kasvab inspektsiooni andmetel töölepinguta töötajate arv, selle aasta üheksa kuuga on neid juba 56. Möödunud aastal töötas töölepinguta 49 inimest, aasta varem 46.
Miidla-Vanatalu sõnas, et töötingimustest teavitamata jätmisega tekib töövaidluste tekkimise oht. «Mida teadlikumad on inimesed ja ettevõtted, seda vähem tekib arusaamatusi ning esineb töölepinguliste suhete rikkumisi,» toonitas ta.
Samas näitavad inspektsiooni töösuhetealased kontrollkäigud ettevõtetesse, et teadlikkus korrektsete töölepinguliste suhete vajalikkusest on madal nii tööandjate kui ka töötajate seas.
Töövaidluskomisjonide praktikas ja tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile tehtud kõnedest selgub, et enim valmistavad töötajatele probleeme olukorrad, kus töölepingud on sõlmimata jäetud või nõustutud valedel alustel lepingute sõlmimisega.
Maksmata jäetud sotsiaalmaksud
«Kui töölepingu asemel on töötaja sõlminud töövõtulepingu või käsunduslepingu, pole töötajal õigust puhkusele ega puhkusetasule, samuti igakuisele töötasule. Need on esimesed märgid, kui töötaja saab aru, et midagi on valesti,» ütles Miidla-Vanatalu. «Eriti kurioossed on aga sellised juhtumid, kus alles tuludeklaratsiooni täites saab inimene teada, et tööandja pole käitunud tema suhtes korrektselt, jättes sotsiaalmaksud maksmata.»
Ta ütles, et sageli kirjutavad töötajad lepingutele kergekäeliselt alla, andmata aru, millistest õigustest ja sotsiaalsetest garantiidest nad seeläbi ilma jäävad.
Ebakorrektseid töösuhteid varjavad ja eitavad sageli ka töötajad ise. «Inspektoritele tuuakse töölepinguliste suhete puudumise vabanduseks, et ollakse kas esimest päeva tööl, tehakse proovipäeva, praktikat või vabatahtlikku tööd. Vahel aga öeldakse, et ollakse tuttaval külas. Vahel võibki see nii olla, kuid olukorras, kus ehitusplatsil käib töö juba kuid, pole need vabandused tõsiseltvõetavad,» märkis Miidla-Vanatalu.
Eile toimus töösuhetele pühendatud ümarlaud, kus osalesid tööinspektsiooni, sotsiaalministeeriumi, töötukassa, haigekassa, sotsiaalkindlustusameti, ametiühingute keskliidu ja maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi «Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010-2014» käigus, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.