Euro tulek viib Eesti Pangalt miljardeid

Eesti Panga finantsturgude osakonna üksust juhib itaallane Fabio Filipozzi (vasakul), tema kõrval on haldur Aivar Kurrot. Foto: Mihkel Maripuu

Euroalaga ühinemisel väheneb Eesti Panga ligi 40 miljardi krooni suurune välisvaluutareserv vähemalt kolmandiku võrra, selle investeerimisega tegeleb kümmekond inimest. Vaid nemad ja Eesti Panga juhid teavad, kuhu reserv investeeritud on.

Miks on Eesti Pangal üldse vaja hiiglaslikku välisvaluutareservi? Osa reservist, mida aprilli lõpus oli ligi üheksa miljardit krooni, on vajalik selleks, et saaks kõik sularahana ringluses olevad kroonid eurode vastu vahetada. Tänu sellele püsib Eesti krooni kurss. Inimesed usuvad meie valuuta väärtusesse, sest teavad, et Eesti Pangast on võimalik saada kõigi kroonide vastu kindla kursi alusel eurosid.

Valdav osa välisvaluutareservist ehk ligi 21 miljardit tuleneb sellest, et kommertspangad peavad hoidma Eesti Pangas poolt oma kohustuslikust reservist, selle eesmärk on tagada nende likviidsus. Kolmanda suurema osa välisvaluutareservist ehk ligi viis miljardit krooni moodustab keskpanga omakapital.

Salastatud investeeringud

Eesti Pank on välisvaluutareservi investeerinud arenenud riikide võlakirjadesse, ennekõike USA ja euroala maade omadesse. Millistesse riikidesse täpsemalt, tohivad teada vaid ligi 15 inimest – Eesti Panga juhid ja enamik finantsturgude osakonna töötajaid.

Finantsturgude osakonnas käibki kattevara investeerimine. Kes on need inimesed, kelle kätes on Eesti Panga miljardite kroonide saatus? Nende seas on nii mehi kui naisi ning majandus- ja matemaatikuharidusega inimesi.

Osakonna töötajate keskmine vanus on 40 ringis. Inimesed on tulnud sinna tööle nii eraettevõtlusest kui tehnikaülikooli ametikohtadelt, osa ka kohe pärast ülikooli lõpetamist.

Keskpangad kogu maailmas ei avalikusta, kuhu täpselt nad oma reservid investeerinud on, kinnitas itaallane Fabio Filipozzi, kes  juhib finantsturgude osakonna üksust. Seda põhjusel, et keskpankadel on käes rohkem infot kui teistel ning kui nende investeeringud oleksid avalikud, siis võiksid need anda vihjeid tulevaste rahapoliitiliste otsuste kohta, luues mängumaa spekuleerimiseks.

Finantsturgude osakonna töötajad ei tohi avaldada isegi seda, kas välisvaluutareserv on investeeritud Kreeka või teiste selliste riikide võlakirjadesse, kellel nüüd on oma laenude tagasimaksmisega suuri raskusi.

Seda, et Kreeka võlakriis on ka Eesti Pangas närvilisust tekitanud, tunnistavad nad siiski. «Arvan, et kõik, kes tegutsevad praegu finantsturgudega, on närvilised,» ütles Filipozzi. «Sõltumata sellest, mis riigi võlakirju omatakse.»

Seni pole Eesti Pank välisvaluutareservi investeerides ühelgi aastal kahjumit teeninud. Mõnel aastal on investeeringute tulusus ulatunud peaaegu kaheksa protsendini. Teenitud tuluga katab Eesti Pank oma tegevuskulud ning ülejäänu suunab kasumisse, millest tavaliselt neljandiku annab riigieelarvesse. Näiteks tänavu andis keskpank riigile 171 miljonit krooni.  

Tulu teenimine pole aga välisvaluutareservi investeerimisel Eesti Panga peaeesmärk. Olulisim põhimõte on, et reservi väärtus säiliks ehk et kahjumit ei saaks.

Tähtsuselt teine põhimõte ütleb, et investeeringut peab olema võimalik kiiresti rahaks teha. Näiteks kui palju inimesi tahaks korraga kroone eurodeks vahetada, poleks see Eesti Pangale probleem, sest enamiku neile kuuluvatest võlakirjadest saaks eurodeks teha ühe päevaga.

Uued mängureeglid

Kõige üldisemad investeerimisreeglid kehtestab Eesti Panga president oma käskkirjaga. Seal on määratud riigid, kuhu võib investeerida, ning piirangud sõltuvalt riikide reitingust. Finantsturgude osakonnas kehtib investeerimisotsuste tegemisel nn nelja silma põhimõte: ühe inimese tehtud tehing vajab teise inimese kinnitust.

Enam-vähem samasuguseks jääb töö ka pärast Eesti ühinemist euroalaga, ehkki investeeritavad varad kahanevad tõenäoliselt miljardite kroonide võrra. Vähenemine tuleneb sellest, et euroalast peavad kommertspangad keskpangas reserve hoidma kahe protsendi ulatuses oma varadest, samas kui Eestis on see protsent praegu 7,5.

Lisaks muutuvad euroalaga ühinemisel valuuta tagamise põhimõtted. Kuna Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, siis tagab siinne keskpank kroonid sajaprotsendiliselt välisvaluutaga. Euroalas võivad valuuta tagatiseks olla ka teistsugused varad.

«Kui kommertspank tahab kroone, siis peab Eesti Pangale vastu andma eurosid. Euroala süsteemis võib kommertspank eurode saamiseks anda tagatisena keskpangale ka teisi varasid – võlakirju, isegi teatud kommertslaene,» selgitas Filipozzi.

Need teised varad on üldiselt välisvaluutast riskantsemad, kuid riski püütakse maan­dada. «Kui kommertspank annab eurode vastu varasid, mis on riskantsed, näiteks laene, siis saab ta vastu varade väärtusest natuke vähem eurosid, näiteks 80 protsendi ulatuses,» tõdes Filipozzi.