Ärimees nuhkis oma töötajate järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viimasel ajal on nn Snowdeni afääris palju juttu olnud rahvusvahelisest väga kõrgel tasemel jälitustegevusest, siis ebaseadusliku sõnumisaladuse rikkumisega võib kokku puutuda ka lihtne palgatöötaja.
Nii juhtus hiljuti väikeses lipsude õmblemise ettevõttes, kus ettevõtja jäi pärast ühe kontoritöötaja ebaseaduslikku vallandamist vahele selle sama ekstöötaja isikliku e-postkasti korduva külastamisega. Seejuures pole teada, kas ja kui palju võis ettevõtja sama tegevust harrastada juba varem, kirjutab Äripäev.
2009. aasta märtsis asutas avalikkusele tundmatu, praegu 32aastane ärimees osaühingu Lipsy ja ostis soomlasest ettevõtjalt siinse pisikese lipsude õmblemise äri.
Tänavu juunis liikus OÜ Lipsy ootamatult ärimehe omandusest arvatavate tankistide Aivo Hobolaineni ja Vadims Leimanise kontrolli alla. Sama tandem on üle võtnud mitu firmat, mille on jätnud võlgadesse.
Ärimehe sõnul loobus ta ettevõttest ärilistel kaalutlustel ning asutas lipsuäri jätkamiseks uue ettevõtte Lipsy Collection OÜ. Arvatavasti oli juriidilise keha väljavahetamise vähemalt üks põhjus just ettevõtte endine töötaja, kes otsustas oma õiguste eest võitlema asuda ja põhjustas mehele hulga ebamugavusi. Mullu 1. oktoobril vallandas ärimees päevapealt ettevõttes üle kümne aasta töötanud ning viimati tootmisjuhi ülesandeid täitnud töötaja (isik on toimetusele teada). Vallandamise põhjenduseks toodi usalduse kaotuse töötaja vastu.
Siinkohal ei hakka Äripäev lahkama järgnenud töövaidluse sisu, ent oluline on välja tuua, et kõigepealt töövaidluskomisjon ja seejärel kohus otsustasid tekkinud töövaidluses, et mees lõpetas töölepingu alluvaga ebaseaduslikult.
Kui mees oli oma alluva mullu oktoobri alguses vallandanud, siis 16. oktoobril saatis ta ekstöötaja isiklikule Gmaili aadressile kirja, kus selgitas põgusalt vallandamisega seonduvat. Minut hiljem logis ta oma lipsufirma kontorist ekstöötaja e-posti kontole sisse, just kui kontrollima, kas tema kiri saabus ikka adressaadile. Enne seda oli ta samal päeval veel neljal korral endise alluva e-postkasti sisenenud ning sisenes korra ka järgneval päeval, nähtus logist.
Nuhkimise ohver andis juhtumi pärast kuudepikkust kaalumist politseisse, kus kohtueelse kriminaalmenetlusega tuvastati, et ärimees rikkus sõnumisaladust ja sooritas sellega teise astme kuriteo. Kriminaalmenetlus mehe suhtes siiski lõpetati süüdimõistva otsuseta, kuna mees pole kriminaalkorras karistatud ning asjas puudus avalik menetlushuvi. Äimehele määrati kohustus tasuda riigikassasse 350 eurot.
«Ma ei ole seda teinud,» kommenteeris ta Äripäevale telefonitsi sõnumisaladuse rikkumise teemast kuuldes. «Sellele (loos viidatud ekstöötaja – toim) Gmaili kontole võis meie tootmises olevast arvutist siseneda igaüks, kuna meil on üks ühiskasutatav arvuti, millel oli tema (ekstöötaja – toim) oma Gmaili kontot külastades aktsepteerinud küsimust «salvesta parool» ning «jäta mind sisselogituks»,» väitis mees.