Mõtteviisid, mis genereerivad edu isiklikus elus ja tööl

Kuula muusikat alati kui tunned, et tuju hakkab kaduma. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Kes meist ei oleks püüdnud kaalu langetada või rohkem trennis käima hakata, ja paari nädala pärast avastanud, et 300 grammi on kaal vähenenud või jõuame sörkida 5 minutit kauem. Tihti juhtub aga, et me ei märka progressi oma elus. Motivatsioonikoolitaja Kaido Pajumaa kirjutab oma blogis väikestest nippidest edu saavutamiseks ja selle märkamiseks.

Meie rutiinne igapäevaelu toodab piisavalt väikeseid murekoldeid, mille üle oma pead vaevata, ja me ei pööra tähelepanu sellele, kuidas pidev muretsemine meie tegelikku edu pärsib. Samas saab meid ümbritsev maailm alguse meie peast – me ise loome oma maailma nagu arhitektid loovad ehitisi. Kogu meie poolt subjektiivselt tajutav maailm on minevikukogemuse peegeldus. Ning kui minevikus on olnud piisavalt probleeme, ei lahku need tänagi. Nagu näha, on see “surnud ring”. Kust otsast alustada?

Otsi igast olukorrast positiivset aspekti või pikemaajalist kasu. Isegi kõige ebameeldivamates olukordades võib eksisteerida mingi helgem külg. Esialgu on seda isegi ehk raske leida, kuid ole kannatlik. Mõnikord ei pruugi see ilmneda kohe täna, aga olukorral võib olla kasulik külg pikemas perspektiivis. See ei tähenda, et sa ei võiks ennast praegu halvasti tunda. Tunne end halvasti, aga tea, et ka see möödub. Kindlasti on su elus olnud ka varem hetki, kui on tundunud, et kõik läheb valesti. Las see läheb. Nagu eelmistel kordadel, tuled ka sel korral raskustest välja. Elu juba on kord selline.

Ära kunagi mõtle: «Mis mul küll viga on?!» Mida vähem isiklikult sa olukorda võtad, seda kasulikum sulle. Seda ütleb ju kaine mõistus, aga kinnitavad ka psühholoogid. Inimesed, kes suudavad märgata oma negatiivset sisedialoogi (ing k self talk), ja asendada see optimistlikumaga, saavad elus paremini hakkama. Lisaks sellele genereerib meie mõistus alati ideid lähtuvalt emotsioonist. Ennast süüdistades ja põrandale trampides ei ole lootustki headeks ideedeks, mistõttu võid selles raskes olukorras veeta palju kauem aega.

Ära kasuta väljendit «ma ei saa sellega hakkama». Kuidas sa tead, et sa ei saa sellega hakkama? Sellisel viisil on kindlasti lihtne mõelda, sest reptiilaju üheks reageerimisallikaks on «jõuetus», kuid selle tagajärg on alati ohver. Jah, mõnikord on hea ohver olla, aga ohvrid ei leia lahendusi oma probleemidele, vaid käivad otsimas ainult lohutust. Kumba sa tegelikult soovid – kas lahendada see olukord ära või käia ning halada?

Mõtle lahendustele, mitte probleemidele. Väga inimlik on mõelda probleemidele, aga tehes seda liiga pikaajaliselt, muutub see kurnavaks. Me oleme siiski intelligentne rass, mistõttu peaks meie teadlikkus tunnetest üle olema. Okei, ole õnnetu natukene aega, aga püüa siis edasi liikuda. Ära jää kinni oma õnnetusse. Hakka otsima lahendusi.

Jälgi mõtteid ning vabane korduvatest negatiivsetest stsenaariumitest. Kuni me ei tea, mida meie mõistus toodab, oleme hädas. Kõik saab alguse mõtlemisest – ilma mõteteta oled sa lihtsalt olemas. Puuduvad seosed, puuduvad mured ja puuduvad võimalused. Mõistus loob sinu maailma ja sinu mured. Seetõttu on esmatähtis hakata märkama, kuidas me oleme oma mõistuse ülemvõimu all. Eriti ohtlikuks muutub olukord, kui meid hakkavad juhtima negatiivsed mõttemustrid, mis kujundavad vastava uskumuste ja hoiakute süsteemi. See võtab meid juba täielikult oma kontrolli alla.

Kuula sulle meelepärast muusikat, kuna see hoiab su hea tuju üleval. Muusika aitab alati end õigele lainele viia. Pane juba varmalt valmis palad, mis su tuju heaks teevad ning iga kord, kui tunned meeleolulangust, lükka pleierile hääled sisse. Samuti on muusikat hea kuulata rahunemiseks, näiteks meditatsiooni käigus. On olemas isegi muusika tehnoloogia (otsi brain wave entrainment), mis võimaldab end viia erinevatesse aju režiimidesse, et paremini lõõgastuda ja välja puhata.

Alati eelda, et kõik läheb hästi, isegi siis, kui see tundub võimatu. Öeldakse, et eeldustel on väga suur jõud. Kui sa eeldad, et asjad lähevad halvasti, siis kuidas nad saakski teisiti minna? Kuna mõistus loob meie maailmapildi, siis eeldus seda just teebki. Eeldades, et keegi on halb, kogedki sa seda temaga kohtudes. Eeldades, et sa ei saa hakkama, ei saagi sa hakkama. Õpi märkama oma eeldusi, ja neid vajadusel korrigeerima.

Ära kunagi võrdle ennast teistega, kellel läheb sinu hinnangul paremini. Ära mitte kunagi arva, et keegi on üdini õnnelik, sest mingid asja lähevad tal paremini kui sinul. See on illusioon. Me ei tea iialgi, mis tegelikult tema peas toimub ja missugused mured temal on. Kuni me oleme inimesed, on meil mured. Ühel on suuremad mured ühes eluvaldkonnas, teisel on suuremad teises. Aga kuni me oleme inimesed, on meil mured. Kindlam on keskenduda oma probleemide lahendamisele, kui teiste imetlemisele.

Suhtle inspireerivate inimestega ja väldi ohvrimeelseid. Inimesed, kellega sa suhtled, mõjutavad seda, kes oled sina. Kui sa suhtled innustavate inimestega, tunned ka ennast vastavalt. Kui sa veedad aga valdavalt aega torisejatega, jääb see sullegi külge. Vali hoolikalt inimesi, kellega suhtled. Kui muidu ei saa, siis tuleta teatud sõpradele meelde, et sa ei viitsi seda hala enam kuulata, sest see on ebapraktiline.

Naerata ja ole rõõmus! Isegi siis, kui kõik tundub hetkel olevat halvasti, leia põhjust naeratada. Kui sa vaatad praegusele hetkele tagasi kas 1, 3 või  5 aasta pärast, võid sa selle olukorra eest tänulik olla. Vaadates tänasest tagasi 3-5 aastat, võid avastada, et minevikuraskused aitasid mingis asjas hoopiski kaasa. Elu on täielik müsteerium, milles on vaid üks kindel asi – me liigume kõik lõpu poole. Ja kuna see on täiesti kindel fakt, siis ei tohiks ühtegi päeva lihtsalt raisku lasta.