Vaidlused raudteel ei lõppe niipea

Edelaraudtee reisirong. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riik otsustas eile edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse, mis tunnistas Elektriraudteega (uue nimega Elron) sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu tühiseks.

Halduskohus nõustus oma eelmisel nädalal tehtud otsuses riigihangete vaidlustuskomisjoniga, et riigi ja Elektriraudtee vahel sõlmitud leping on tühine ning reisirongiliikluse korraldaja oleks tulnud leida hankemenetlusega. Kuna ministeerium läks oodatult otsuse edasikaebamise teed, siis liigub vaidlus nüüd edasi ringkonnakohtusse.

Paralleelselt pidas Edelaraudtee ka vaidlust küsimuses, kas riigil oli Elektriraudteega lepingu sõlmimiseks üldse õigus Edelaraudteega sõlmitud leping enne tähtaega lõpetada. Riigikohus otsustas kolmapäeval Edelaraudtee sellesisulist kaebust mitte menetlusse võtta, mis tähendab, et ettevõttel ei õnnestunud mitte üheski kohtuastmes lepingu lõpetamise tühistamist saavutada.

Riigikohtu määrus on Edela­raudtee hinnangul praeguseks oma aktuaalsuse kaotanud ning ettevõte peab palju olulisemaks seda, et vaidlused lepingu üles­ütlemise õigusvastuse ja tühisuse osas jätkuvad halduskohtus koos kahju hüvitamise nõudega, mida riigikohtu värske määrus ei puuduta.

Samuti rõhutavad Edelaraudtee esindajad, et arengud riigikohtus ei puuduta kuidagi ka riigi ja Elektriraudtee vahel sõlmitud otselepingu tühisuse vaidlust.

«Selles osas on olemas nii vaidlustuskomisjoni kui halduskohtu otsus lepingu tühisuse kohta ja kohtu juhis, et riik peab korraldama avaliku konkursi,» kommenteeris Edelaraudteed esindav vandeadvokaat Ain Alvin.

Alvin on kriitiline ka riigikogu menetluses oleva ühistranspordiseaduse muudatuse suhtes, mis lubaks riigil sõlmida raudteel otselepinguid. Postimees kirjutas juba esmaspäeval, et Edelaraudtee peab ühe riigiettevõtte huvide tagamisest põhjustatud seadusemuudatust sobimatuks. Ministeerium on põhjendanud muudatust aga vajadusega luua võimalikult kiiresti õigus­selgus.

Eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel kolmapäeval ning kuigi korraks tõstatusid ka küsimused, kas otselepingud raudteel oleksid tulevikus ajaliselt piiratud ja kas konkursi korraldamine oleks riigile tõepoolest liialt keeruline, siis kuigi pikalt sellel teemal ei peatutud.

Lõplikku selgust selle üle, kellel on Eestis raudteel õigus reisijaid vedada ning kui palju peab riik Edelaraudteele lepingu lõpetamise eest kahju hüvitama, ei saabu ilmselt niipea, sest lisaks käimasolevatele kohtuvaidlustele on Edelaraudtee ka öelnud, et kaalub pöördumist Euroopa Komisjoni poole.