Korduma kippuvad küsimused kaugloetavate arvestite kohta

Kaugloetav arvesti. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tänaseks on Elektrilevi paigaldanud koduklientidele kokku 620 000 kaugloetavast arvestist üle viiendiku. Kui valdav enamik kliente on «näiduvabadust» toova arvestiga rahul, siis üksikud juhtumid või teadmatus tekitab mõistagi küsimusi, millele püüan vastata, kirjutab Elektrilevi kauglugemise programmi juht  Mait Rahi.

Kas kaugloetav arvesti mõõdab täpselt?
Kõik arvestid peavad vastama Euroopa Liidus ja Eestis kehtivatele standarditele ja nõuetele nii mõõtetäpsuse kui ka muude omaduste osas. Elektrilevil on olemas arvestite kohta kõik neid vastavusi kinnitavad dokumendid ning arvestid on vastavusmärgisega esiplaadil ka tähistatud.

Väita et arvesti, nagu ükskõik mis teine elektrooniline seade, oleks 100-protsendiliselt töökindel, oleks aga mõistagi tehniliselt kirjaoskamatu.

Sel aastal on ekspertiisi saadetud 163 arvestit, mille puhul klient on kahtlustanud mõõtmisviga. Nende hulgas oli 143 tavalist ja 20 kaugloetavat arvestit. Tavalisest 143 arvestist osutus ebatäpselt mõõtvaks 14, millest omakorda 11 mõõtsid kliendi kasuks. Kolmest kliendi kahjuks mõõtnud arvestist omakorda kahel oli viga piiripealne ehk sisuliselt olematu ning vaid ühel arvestil oli tähelepanuväärne viga tõepoolest olemas. 20st kontrollitud kaugloetavast arvestist osutus ka üks rikkeliseks.

Kui kliendile tundub, et kilovatt-tundide hulk on võrreldes tavapärasega muutunud ja selle põhjuseks ei ole kasvanud elektrikasutus, siis tasub mõistagi võtta meiega ühendust. Kui on põhjust kahtlustada arvesti riket, saame tellida kontrolli, mille viib läbi sõltumatu labor. Mõõteseadus on sellise olukorra täpselt kirjeldanud ja kui arvesti on korras, tuleb kontrolli kulud tasuda kliendil, kui aga tuvastatakse arvesti mittevastavus, kannab kulud võrguettevõtja.

Sõltumata arvesti tüübist on ta nõuetekohane, kui mõõtmisviga tavatingimustes on vahemikus +/- 3,5 %. Kontrollmõõtmised näitavad, et reeglina on tootjad seadistanud arvestid selliselt, et nad mõõdavad - 0,1 kuni - 0,2 % täpsusega ehk siis kliendi kasuks.

Kas kaugloetav arvesti vähendab või suurendab elektriarvet?

Õige vastus on, et automaatselt ei kumbagi. Elektriarve suurus sõltub kliendi tarbimisest ja kliendi valitud paketist. Kaugloetav arvesti annab aga ühe lisavõimaluse oma tarbimist juhtida. Klient saab näha Elektrilevi veebi iseteenindusest oma tarbimisajalugu igas tunnis, samuti on võimalik jälgida igale tunnile vastavaid börsihindu näiteks Nordpool Spoti veebilehelt. Sealt näeb nii ajalugu kui ka järgmise päeva hindu. Nii tekib teadlikkus, millal mis mahus tarbitakse ja kas on võimalik oma tarbimist odavamatele tundidele nihutada või leida elektrimüüja, kes pakub just minu vajadustele sobivaimat hinnapaketti.

Kas kaugloetavad arvestid on mõistlik investeering?

Energiasäästu olulise komponendina näeb Euroopa Liit ka nutikat elektrivõrku ja kaugloetavaid arvesteid. Otsuse kas, mis tempos ja mahus eesmärgini liikuda, teeb iga liikmesriik ise.

Täna on Euroopa Komisjoni esialgse vaheraporti järgi 27 liikmesriigist olulises mahus kauglugemisele ülemineku läbi viinud või viimas 2020. aastaks 16 riiki ja aeglasemas tempos 7 riiki.

Diskussioonide sisu riigiti on erinev. Suuremates riikides on tihtipeale vajadus kokku leppida paljude võrguettevõtjate vahel ühtne tehnoloogia ja kooskõlastada elektrimüüjatega vajalik andmevahetus. See võtab aega ja vajab läbirääkimisi, Kuid üldistavate kuulujuttude taga, nagu «kauglugemise tehnoloogia on toores ja üleminek mitmes riigis kahtluse all», tuleb alati vaadata asja tegelikku sisu.

Eestis on turuosaliste vaheline kooskõlastus ja eeliste-miinuste arvestus tunduvalt lihtsam. Lahendused, mille üle mõnes riigis alles vaieldakse, on Eestis juba kasutusel. Näiteks Eleringi hallatav võrguettevõtjate ja müüjate vaheline andmevahetusplatvorm.

Elektrilevi võrgus tuleks kauglugemisprojekti kestel vahetada välja niikuinii 44 protsenti tänastest arvestitest, millel lõppeb taatlustähtaeg. Lisaboonusena kaasneb kliendimugavus «näiduvabadusest», kulukokkuhoid näidukaartidest, -telefonidest ja kontrollinäiduvõtmistest ning kiirem rikete likvideerimine tänu «nähtavamaks muutuvale» madalpingevõrgule. Häid argumente projekti edasilükkamiseks või pikema aja peale venitamiseks ei ole.