Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Baltikum kaotas ELis mullu suhtarvuna enim elanikke

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Beebi.
Beebi. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas kaotasid Eurostati andmetel mullu Balti riigid suhtarvuna rahvastikku enim elanikke.

Eurostati andmetel vähenes Leedu, Läti ja Eesti elanikkond 2012. aastal vastavalt 1,06 protsenti, 1,03 protsenti ja 0,68 protsenti. Leedus vähenes rahvastik 31 700 inimese, Lätis 21 000 inimese ja Eestis 9000 inimese võrra, teatas Eurostat.

Võrreldes ülejäänud Baltikumiga mõjutab Eesti emigratsiooni positiivselt kindlasti Soome, ütles statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna analüütik Alis Tammur BNSile ja lisas, et sündimus on tõenäoliselt Eestis parem, kuna siin on olnud kiireim majanduskasv.

Peamiselt tingis rahvastiku vähenemise emigratsioon, kuid oluline osa oli ka väheses sündimuses. Eestis vähenes sündimuse tõttu elanikkond 0,1 protsendi võrra ja emigratsiooni tõttu 0,57 protsendi võrra. Leedus olid samad suhtarvud vastavalt 0,35 ja 0,71 protsenti ja Lätis 0,45 ja 0,58 protsenti.

Suurim sündimus ELis oli Iirimaal ja madalaim Bulgaarias, kus selle tõttu vastavalt suurenes elanikkond 0,95 protsenti ja vähenes 0,55 protsenti. Enim sai rahvastiku immigratsioonist juurde ELis Luksemburg, kus selle tõttu kasvas rahvastik 1,89 protsenti. Emigratsioonist kaotas elanikkonda enim Iirimaa, mille rahvastik vähenes selle tõttu 0,76 protsenti.

Enim kasvas möödunud aastal rahvastik Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias, vastavalt 392 600, 305 500 ja 291 000 inimese võrra. Enim vähenes rahvastik Hispaanias, Kreekas ja Portugalis, vastavalt 113 900, 60 500 ja 55 100 inimese võrra.

Euroopa Liidus tervikuna kasvas mullu elanikkond 1,1 miljoni inimese ehk 0,22 protsendi võrra, millest 217 300 ehk 0,04 protsenti tulenes sündimusest ja 882 200 ehk 0,17 protsenti immigratsioonist.

Tagasi üles