/nginx/o/2013/03/13/1635490t1h28a3.jpg)
Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule võlaõigusseaduse muudatust ja ELi tarbija õiguste direktiivi, millega kaitstakse tarbijate õigusi väljaspool äriruume või sidevahendiga sõlmitud lepingu puhul.
Netipoed peavad hakkama kliente senisest enam informeerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine muudatus seisneb selles, et ettevõtja peab andma tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta senisest märksa enam teavet.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kaubeldakse üha rohkem nii, et müüa ja ostja vahetult ei kohtu, ja seetõttu pole ka võimalik kaupa enne ostu oma silmaga näha.
«Tavalises poes võime müüjalt piisavalt infot küsida ja soovi korral ostust lihtsalt loobuda, internetis või telefonitsi ostes on see aga palju keerulisem. Seadusemuudatused annavadki ostjale võimaluse saada enne ostu küllalt infot ja tagastada toode juhul, kui see ikkagi ei vasta ootusele või kokkulepitule,» lausus justiitsminister.
«Müüja peab kindlustama, et klient teaks kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada toote ostmist, kuid mis pole üldteada. Ta ei pea hakkama selgitama näiteks tavaliste toiduainete hoiutingimusi, küll aga nutitelefoni omadusi, sest inimene ei pruugi nende kõigiga kursis olla. Nii on oluline selgitada, et uut telefoni sisse lülitades ühendub see automaatselt internetiga ja kui inimesel internetipaketti ei ole, võib see talle üsna kalliks maksma minna,» tõi minister näite.
Muudatuste teine pool puudutab tarbija õigust tagastada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup või loobuda sõlmitud lepingust.
«Taganemise tähtaeg ei muutu, kuid lihtsustatakse nii tarbija kui ka ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel. Kehtestatakse kauba tagastamise avalduse tüüpvorm ja näidisjuhend. Sel moel saab ettevõtja lisada lepingule hõlpsalt kogu vajaliku info, ilma et ta peaks sõnastuse kallal vaeva nägema, klient aga saab kogu teabe ja tagastamistaotluse vormi kohe enda kätte,» lausus Pevkur.
Peale selle ühtlustatakse lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks kui tarbija tahab tehingust taganeda, peab ta maksimaalselt neljateistkümne päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja peab sama aja jooksul raha tagastama. Samuti pannakse paika, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju.
Selgemaks muutub ka väljaspool äriruume kaupleva ettevõtja olukord, sest tarbija taganemisvõimaluste ring saab selgemad piirid. «Tagastamise juures tuleb arvesse võtta tervisekaitse-, hügieeni- ja muid norme. Näiteks ei ole võimalik tagastada juba avatud vitamiini- või näokreemipurki ega kiiresti riknevaid toiduaineid,» täpsustas minister.
Seadusega luuakse tarbijate kaitseks hulk uusi reeglid. Nii ei tohi ettevõtjad enam teenida selle arvel, et tarbija võtab temaga ostetud toote või lepingu asjus ühendust (nt tasuline kaebuseliin).
Telefoni teel sõlmitud leping muutub kehtivaks alles siis, kui tarbija on oma ostusoovi püsival andmekandjal eraldi kinnitanud. Kui ettevõtja nõuab maksekaardi, sularaha vms kasutamise eest tasu, siis ei tohi see tasu ületada kulu, mida ettevõtja kannab ise sellise maksevahendi kasutamise tõttu.