Lugejad nimetasid mitu kaugloetava arvesti puudust

Kaugloetav arvesti. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tarbija24 lugejad jagasid oma kogemusi uute kaugloetavate arvestitega – positiivsena toodi välja, et elektrinäite ei pea enam ise teatama, negatiivsena aga suuremad elektriarved ja umbusalduse.

Üks lugeja kirjeldas, et kui tal mõni aasta tagasi vana ketasarvesti uue elektroonilisega asendati, hüppas tarbimine poole kuu pealt kahekordseks. «Ja kaotajaks jäin ikkagi mina. Mulle soovitati Eesti Energiast, et kui kahtlete, tellige arvesti uus taatlus, mis maksis oma 5000 krooni ja mille pean ise kinni maksma,» kirjutas lugeja.

Ta lisas: «Tarbijat nööritakse kahest otsast, ühelt poolt hinnaga ja teiselt poolt justkui tarbimata energia eest. Imekspanev oli see, et kui ma sel suvel ühel kuul iga päev kaks korda arvestinäitu kontrollisin, langes tarbimine järsult 16 protsenti. Ometi vähemalt enda arust ma küll kuidagi enam kokku ei hoidnud. Aga järgmisel kuul oli jälle kõik endine. Kui vanasti oli suvekuudel tarbimine tunduvalt väiksem, siis uue arvesti puhul sellist vahet enam pole. Ometi on elektripliidi kõrval teine suurem kulu valgustus.»

Teine lugeja nentis, et suurim vahe tekibki neil, kellel oli enne ketasarvesti, eriti neil, kellel on need üle taatlemisaja jooksnud. «Kogu see mehaanika kulub ajas üsna tuntavalt ning hakkab tublisti tarbija kasuks valetama. Halvematel juhtudel kiilub see ketas üldse kinni. Külmal ajal võib see mõõteviga kuskil kütmata õuekapis olla 20 protsenti.»

Lugeja AJ kirjutas aga, et tema suvemajas kümnekordistus kaugloetava arvestiga valvesüsteemi kasutatav elektrikulu (aluseks viie aasta tarbimine). «Esimene kuu oli kõik korrektne, kuid kui alajaamas voolukatkestus oli, läks lahti…» meenutab AJ. «Veelgi huvitavam - mul oli ühetariifne ja kuni alajaama katekestuseni näitaski nii, aga siis hakkas kaherežiimseks. Ilmselt saab sinna ka midagi «sisse kirjutada». Ericssoni firma (paigaldaja), kelle poole pöördusin, väitis, et nende ühekuine garantii lõppenuks ning suunas EE poole. Seal soovitati anda arvesti kontrolli. Aga kontrolli ei tee enam mitte sõltumatu «kolmas osapool». Lisaks: iga käik selle tülika arvesti pärast suvilasse maksab mulle kolm tundi «kvaliteetaega», mille on sättinud siis elektrikompaniid. Põnev? Vaatan, mis kolme kuu keskmine tuleb, siis loobun valveteenistusest,» kirjeldas AJ.

Kolmas lugeja kirjutas, et nende peres vahetati kaugloetavaid arvesteid lühikese aja jooksul koguni kaks korda. «Ühel kuul oli järsku suur arve, see tuli muidugi ära maksta. Positiivne on see, et järgmine kuu siis tehti tasaarveldus,» nentis ta.

Arusaamatus

Lugeja Maku tõi välja, et probleemid lahendaks, kui elektriarvel oleks endiselt kirjas mõõtmise hetke näidud. «Uskumatu, et investeeringuteks igale poole leitakse raha, aga sellise programmi tegemiseks mitte, mis tooks välja arvele mõõtmise hetkel fikseeritav näit. Võimatu on aru saada, kuidas tekib elektrikogus arvele. Leian, et see probleem tuleks kiiresti lahendada, sellisel juhul oleksid inimesed kindlasti rahulikumad, kui praegu tekkinud olukorras,» tõdes Maku.

Samuti nentis lugeja Kai, et nende perel on kaugloetav arvesti juba pikka aega ning arved on muidugi suured, kuid kõige selle juures ei ole arvetel alg- ega lõppnäitu. «Küsisin ka Eesti Energiast, kust öeldi, et nad ei ole veel välja mõelnud, kuidas seda teha. Kuidas ma siis tean, kas andmed on õiged või ei. Vihale ajab niisugune arusaamatus,» kirjutas Kai.

Antud probleemi mainisid mitmed teisedki lugejad. «Kaugloetavatel arvestitel ei ole näha kellaaega, mille järgi toimub päevase/öise tariifi lugemine. Tarbija peab elektrimüüjat usaldama, et see ikka õigel kellaajal tariife muudab. Aga see usaldus on väga habras asi, mida elektriettevõtted ei ole eelnevatel aegadel mitte alati hästi kasutanud tarbija suhtes,» kirjutas veel üks lugeja.

Lisaks mainis üks lugeja, et oleks päris huvitav, kui keegi selgitaks, kuidas näiteks voolukatkestuse järgselt nende kaugloetavate kellad sünkroniseeritakse ja millise sagedusega see kõik käib. «Börsihindade puhul võib mõne sekundi eksimus olla tarbimise hinnas tublisti erinev. Et seda segadust on sellest kõvasti ja kauaks,» arvas ta.

«Karm teema, kus tarbijal enda eest seismiseks võimalused on põhimõtteliselt olematud,» kommenteeris lugeja Tom. «Viimane näide oli, et arvesti arvestas ühel vanemal ja väga kohusetundlikul proual ühel kuul umbes viis korda suurema summa. Läks proua siis EE-sse oma muret kurtma. Käis töömees, ütles, et kontrollis kõik üle ning kõik on korras. Ometigi vähenes peale töömehe käiku elektrikulu tagasi vanasse suurusjärku. Kahjuks usun seda vanaprouat rohkem, sest tean teda juba pikki aastaid. Kahju, et ei saanud vaid teda aidata,» kirjutas Tom.

Privaatsfäär

Lugeja Väino kirjeldas aga oma kogemust, kus tema uus arvesti hakkas täpselt kaks korda rohkem näitama kui vana. Kaugloetav arvesti paigaldati talle 16. kuupäeval ja kuu teise poole tarbimine oli kaks korda suurem kui esimene, kuigi tarbimist ta enda sõnul ei muutnud. «Hakkasin asja uurima, mõõtsin iga asja eraldi tarbimist ja sain teada, et tegelik tarbimine näitas pigem uue arvesti näidule lähedast tulemust (mitte küll nii palju, aga mõõtmine oli mul ka ligikaudne). Kas ma maksin siis enne mitu aastat poole vähem tarbitud elektri eest? (Jumal tänatud!) Igal juhul on asi ikkagi väga imelik. Kas tõesti erinevad elektriarvestid nii palju üksteisest oma näitajate poolest? See on ennekuulmatu! Mis saaks kui näiteks kiirusemõõtjad erineksid üksteisest kaks korda?» tekkisid Väinol küsimused.

Üks pensionär kirjutas aga, et tema imestus oli suur, kui talle kui väiketarbijale (50-60 kwh kuus) paigaldati juunis tema piirkonnas ainukene kauglugemise mõõdik. «Algul oli OK, aga oktoobris oli järjest kolm voolukatkestust. Tehnikud tulid kahekesi kohale, vajutasid kilbis mingile nupule ja vool jälle tagasi. Ei tea, kas jäävadki edasi-tagasi sõitma, aga dispetšer ähvardas arve mulle esitada, kui veel katkestusest teatan. Jäängi vooluta, sest väljakutset ei julge enam teha. Raha ei ole.»

Lugeja Veider imestas, et tema korter asub kaheksa korteriga paneelmajas, mis on äärmiselt kehvas seisukorras ja kus voolgi on välja lülitatud, kuid siis tullakse sinna moodsat kaugeloetavat elektriarvestit paigaldama. «Mis mõttega, aru ei saa? Kümmekond aastat tagasi nad juba vahetasid arvesti moodsama vastu, siis elas ka mõni naaber veel. Nüüd topitakse peagi varemeteks muutuvasse majja arvesti,» ei mõistnud ta.

Lugeja Siim tõi välja, et kaugeloetavate arvestite probleemiks ei ole ainult suurenev arve, vaid seegi, et need kiirgavad ohtlikult ja tungivad inimeste privaatsfääri - nende abil peetakse arvet, milliseid elektrilisi vahendeid inimene kodus kasutab ja mis kellaaegadel. «Neid vahendeid läheb kõige viimasena vaja tarbijal endal st. lihtinimesel, eriti kui inimene st. maksumaksja peab need ise kinni maksma ja tal puudub igasugune otsustusõigus, kas ta neid ohtlikke masinaid enda koju soovib,» kurtis Siim.

Küll aga tõid lugejad välja ka mitmeid positiivseid aspekte. Näiteks kirjutas lugeja Loix, et tema on väga rahul, et vana arvesti sai välja vahetatud. «Ühele poole sai siis juba ka uus kaabel elektriposti otsast majja veetud ja uus elektrikilp paigaldatud koos varugeneraatori ümberlülituse jms. Arvesti vahetusest oli siis nii palju abi, et ei pidanud eraldi plommieemaldust tellima ja nüüd mugavam, ei pea ka ise enam näite teatama,» kiitis Loix lahendust. Seda, et näitusid ei pea enam teatama, kiitsid paljud.

«Kauglugevat arvesti on raskem endal moonutada ja ei saa ka kuude kaupa energia eest võlgu olla, mida osa eri põhjustel paraku teiste arvelt harrastab - eriti korteriühistutes. Mina küll toetan, et pärast kahekuulist võlgnevust lülitatakse välja!» kirjutati.