Eelarve baasseadus aasta lõpuks valmis ei saa

Riigikogu. Foto: Toomas Huik/Postimees

Riigikogul ei õnnestu tõenäoliselt ajakavas püsida ega riigieelarve baasseadust aasta lõpuks valmis saada.

Kuna väga paljud küsimused on seni veel vastuseta ning mitmed peatükid vajavad uut sõnastust ja seega uusi kokkuleppeid, ei jõua riigikogu väheste alles jäänud töönädalate jooksul seadust rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri ennustusel vastu võtta ning nad on sunnitud sellega jätkama järgmisel aastal.

Uues seaduses on mitmeid Euroopa Liidu kokkulepetest tulenevaid nõudmisi, mis peaksid olema Eesti seadusesse sisse kirjutatud järgmise aasta 1. jaanuarist. Samas on seaduses mitmeid teemasid, mis ei ole Euroopa Liiduga kuidagi seotud.

Riigikogus oli kaalumisel variant eraldada Euroopa Liidu nõuetest tulenevad punktid ülejäänud seadusest ja need kiirkorras vastu võtta. Kuna aga tegemist on täiesti uue baasseadusega, mille osad on omavahel väga läbi põimunud, otsustati eelnõu mitte tükeldada.

«Pigem oleks mõttekas minna eelnõuga edasi, menetleda seda nii, et kõik vastuolud saaksid lahendatud ühe eelnõu raames,» hindas Sester, kelle sõnul eelistab riigikogu võtta seaduse vastu pigem hiljem, aga tervikuna.

Eelnõu tükeldamise ideed ei toeta ka rahandusministeerium, vaid leiab, et see oleks üksnes seaduse kosmeetiline muutmine, mis ei pakuks lahendust. Samas rõhutas ministeerium, et eelnõu tuleb lähiajal vastu võtta, sest on tarvis täita Euroopas sõlmitud kokkuleppeid.

Esimesed märgid, et riigikogu ei pruugi jõuda seadust õigeks ajaks vastu võtta, ilmnesid novembri alguses, kui rahanduskomisjon pöördus märgukirjaga riigikogu juhatuse poole, sest polnud rahul, et riigieelarvega seotud ning kiiret vastuvõtmist ootavad eelnõud jõuavad parlamenti viimasel minutil.

Baasseaduse suhtes on olnud kriitiline nii riigikontroll kui ka riigikogu põhiseaduskomisjon. Mõlemad näevad põhiprobleemi selles, et uus seadus suurendab valitsuse ning vähendab parlamendi rolli.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul paistab valitsuse algatatud riigieelarve baasseaduse eelnõust hoiak, et täitevvõim tahab üksi otsustada, mida ja kuidas Eesti riigis teha. See ei ole kookõlas võimude lahususe põhimõttega.

«Põhiseaduslikke institutsioone käsitletakse selles eelnõus enamjaolt kui ministeeriume. Selline suhtumine on põhiseaduse mõttega nihkes ega ole kooskõlas Eestis kehtiva parlamentaarse demokraatia mõttega, mis eeldab nende institutsioonide enesekorraldusõigust,» märkis Maruste.