Rahvusvaheline energiaagentuur (International Energy Agency - IEA) võttis teisipäeval Pariisis Eesti vastu organisatsiooni liikmeks.
Eestist sai rahvusvahelise energiaagentuuri liige
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on Eestile eelkõige oluline olla täieõiguslik liige maailma juhtivas energiakompetentsi klubis. Energiaagentuuriga liitumine avab Eestile ligipääsu kõrgelt hinnatud IEA energiapoliitika analüüsidele ning valdkondlikele prognoosidele.
Samuti annab agentuuriga liitumine Eestile võimaluse tutvustada meie ainulaadset põlevkivi väärindamise kogemust ning teadmisi rahvusvahelise energiapoliitika kujundajate ringis. Vähetähtis ei ole agentuuri liikmete ühine poliitika kütuse tarneraskuste korral tegutsemiseks, teatas ministeerium.
Parts tõi IEA ministrite kohtumisel esile Eesti riigi põlevkivi alast pikaajalist kogemust ja maailma energeetikasektori kiiret muutust mittekonventsionaalsete kütuste kasutuselevõtu valguses. Ministri sõnul on Eesti sugusel väikeriigil saada IEA liikmeks keeruline ja seda suurem on liitumine kompliment Eestile.
Samuti tänas minister IEAd, kes koostas enne liitumist ülevaated Eesti energiapoliitikast ja –sektorist ning kütuseturu eriolukordadeks valmisolekust
IEA liikmesriikidel on kohustus osaleda kulude katmisel liikmemaksude tasumisega. Eesti liikmemaksu suurus saab olema 0,1 protsenti eelarvest, mis hinnanguliselt on 21 000 eurot aastas. IEA liitumise alusdokumendi peab ratifitseerima ka parlament.
Eesti alustas läbirääkimisi IEAga liitumiseks 2011. aasta sügisel ja läbis IEA ajaloo lühima liitumisprotsessi. IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas. IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades.
IEA tegevus on laienenud väljapoole kütuse valdkonda ning pakub parimat analüütilist teadmist, ligipääsu statistikakogumikele ning rahvusvahelist võrdlusandmebaasi lisaks vedelkütusele ka muudes energeetika valdkondades, eelkõige gaasisektoris, aga järjest enam ka kliimapoliitikas, taastuvenergeetikas, energiatehnoloogiate vallas ning elektrimajanduses.