/nginx/o/2014/01/07/2737382t1hdb15.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2257887t1hc822.jpg)
Rahandusministeerium ei toeta ideed riigieelarve baasseadust tükelda ning võtta eelnõust välja need punktid, mis ei puuduta otseselt Euroopa Liidu nõudmisi.
Ministeerium ei toeta eelarveseaduse tükeldamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue riigieelarve baasseadusega on kavas Eesti seadusesse sisse kirjutada mitmed Euroopas sõlmitud kokkulepetest tulenevad nõuded. Seadusega on näiteks kavas kehtestada valitsussektori eelarve tasakaalu nõue ning eelarvereeglid valitsussektori liikmetele.
Samas on eelnõus ka mitmeid esimesel lugemisel tuliseid vaidlusi tekitanud punkte, mis ei ole kuidagi Euroopa Liidu nõudmistega seotud ning mida ei ole seega vaja tingimata selle aasta lõpuks vastu võtta.
Rahandusministeerium märkis oma vastuses lehele, ei toeta eelnõu tükeldamist, pidades sellist tegevust kunstlikuks. Ühtlasi rõhutas ministeerium oma vastuses, et eelnõu on praegu siiski riigikogu ja rahanduskomisjoni, mitte ministeeriumi käes.
Ministeerium leidis, et eelarvetasakaalu ja selle tagamiseks suunatud kokkuleppeid tuleb täita sisuliselt, mitte deklaratiivselt. «Valdav osa seaduse peatükkidest on vahetult seotud tasakaalunõude tagamiseks ja majanduslanguse korral reageerimiseks vajalike mehhanismidega eelarveprognoosi sõltumatusest muudatuseni stabiliseerimisreservi kasutamisel,» kommenteeris rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Karl-Erik Tender.
Eelnõu peaks vastu võtma lähiajal ja vaid senise seaduse kosmeetiline muutmine ei ole ministeeriumi hinnangul sisuline lahendus.
Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas eile õhtupoolikul arvamuse riigieelarve baasseaduse eelnõu suhtes ja leidis selles mitmeid vastuolusid põhiseadusega. Näiteks leidis komisjon, et Eesti riigiehituslikest printsiipidest tulenevalt ei saa pidada õigeks, et valitsus asub ka põhiseaduslike institutsioonide puhul otsustama, kas need tohivad liigendada riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt.
Rahandusministeeriumit ei olnud põhiseaduskomisjonis toimunud arutelule kutsutud, kuid tagamaks selgus, et põhiseaduslikel institutsioonidel on sõltumatus ise otsustada, kas kasutada tegevuspõhist eelarve liigendust, esitas ministeerium vastava parandusettepaneku eelnõule juba enne rahanduskomisjonile juba eelmisel neljapäeval.
Põhiseadus komisjon leidis, et valitsus soovib eelnõuga vähendada riigikogu rolli arengukavade ja strateegiate koostamisel. Rahandusministeeriumi sõnul ei saa nõustuda põhiseaduskomisjoni hinnanguga, et riigikogu roll seaduse vastuvõtmisel väheneb.
«Riigikogu kaasarääkimisvõimalus laieneb kõikidele arengukavadele, seni on riigikogus arutatud rohkem kui kuuekümnest arengukavast paarikümmet. Kooskõlas riigikogu juhatuse seisukohtadega muutub riigikogu panus sisulisemaks,» kommenteeris Tender.
«Riigikogu mitte ei kinnita või lükka tagasi muutmata kujul valitsuse esitatud arengukava teksti, vaid esitab valitsusele oma seisukohad arengukava sisu kohta,» lisas ta selgituseks.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul paistab valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõust välja hoiak, mille kohaselt tahab täitevvõim üksi otsustada mida ja kuidas Eesti riigis teha ning see ei ole kookõlas võimude lahususe printsiibiga.