Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vihmavarju vali kaalu järgi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tugeva ja nõrga vihmavarjul erinevusest on peale vaadates lihtne aru saada. Kusjuures kollane vari polnud kaubamaja valikus sugugi mitte kõige odavam.
Tugeva ja nõrga vihmavarjul erinevusest on peale vaadates lihtne aru saada. Kusjuures kollane vari polnud kaubamaja valikus sugugi mitte kõige odavam. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kuigi päris tuulekindlat vihmvarju pole olemas, peavad iili­de käes paremini vastu kaalukamad sirmid, mida on samas tülikas kaasas kanda.

«Tänapäeval tahavad inimesed, et elu oleks mugav ja pidevalt käekotis olev vari oleks kerge,» rääkis Tallinna Kaubamaja aksessuaaride kaubagrupi kaubandusspetsialist Merle Toome. Ta tõdes, et tegelikult on nii, et mida väiksem on vihmavari, seda kergemini see katki läheb.

Toome kiitis nõukogudeaegseid ja toona väga populaarseid kokkupandavaid vihmavarje, sest neil kõigil oli topeltribistik. See andis varjule juurde tugevust, aga lisas ka raskust.

«Näete, siit varju varre juurest lähevad lisaribid, mis toetavad põhiribisid,» näitas ta kaubamaja kõige kallima varju peal topeltribisid. Tänapäeva kokkupandavatel vihmavarjudel on topeltribistik vaid mõnel üksikul. Küll leidub neid suurtel vihmavarjudel.

Suurtel vihmavarjudel on ka varju kumerus üldjuhul suurem ning tuulel on keerulisem pääseda varju alla pahandust tegema.

Vihmavarju tugevus sõltub Toome sõnul sellestki, kui pikalt ribi kokku käib. «Mida pikemalt ribi kokku käib, seda paremini vari vastu peab,» selgitas ta. Kuna kokkupandavate varjude ribid on lühikesed, kipuvadki need kergemini purunema.

Samas tõdes Toome, et suurte sirmide suurim probleem on see, et neid on ebamugav kaasas kanda. Samuti kipuvad suured sirmid kergesti maha ununema.

Kaubamaja naistemaailma müüja Tiia Mätase sõnul on vihmavarju tugevuse üheks näitajaks ribide arv. «Mida rohkem neid on, seda tugevam peaks vari olema,» täpsustas ta. Samas kinnitas Mätas, et sellist varju, mis kunagi katki ei lähe, polegi olemas. «Kui on ikka tugev tuul, siis pole vihmavarjuga midagi peale hakata. Tuleb lihtsalt ilma nautida,» soovitas ta.

Tänapäeval on paljudel vihmavarjudel juures kiri, et see peaks olema tuulekindel. «Eks tuul olegi vihmvarjude peavaenlane ja tootjad püüavad sellega tegeleda. Nii tehakse osa ribisid tänapäeval plastist või niklist,» rääkis Merle Toome. Näiteks paljudel mudelitel on tuule käes kõige kiiremini purunev esimene või teine ribi asendatud plastiga, mis peaks iilidele paremini vastu pidama.

Kuigi kaubamajas algavad vihmavarjude hinnad 12 eurost ja küünivad 60ni, ei tohi asjatundjate sõnul vihmavarju tugevuse üle hinna järgi otsustada.

«Minul näiteks on üks väga odav vari, mis on täiesti terve, ainult ribid on aja jooksul rooste läinud ja kattel on roosteplekid peal,» tõi müüja Tiia Mätas näite. Tema ise kasutab praegu ühte pigem odavamat poolautomaatset varju ja on sellega väga rahul.

Mätas soovitas vari poes avada ja vaadata, kui raskelt see lahti läheb. «Kui ikka läheb raskelt lahti ja käes ei logise, siis peaks korralik vari olema,» jagas ta soovitusi. Väga kerge alumiiniumraamistikuga vari tudises poes avades korralikult ning kohe oli selge, et sellele saab õues saatuslikuks esimene tuulepuhang. Samas sellest mõni euro odavam ja topeltribidega pool­automaatne vihmavari tundus poes proovides üsna tugeva konstruktsiooniga olevat.

Kaubamaja inimeste sõnul pole siiani neile tagasi toodud ühtegi vihmavarju, mis oleks tuule käes tagurpidi läinud. Küll aga kipuvad lagunema kokkupandavate varjude varred. «Nende osad tulevad lülidest välja,» selgitas Toome.

Alla näitav nool teeb varju lahti

Ka lähevad kasutajate oskamatusest katki nö täisautomaatsete varjude automaatika. «Neil on küll nooled peal, aga nende puhul on probleemiks see, et alla näitav nool teeb lahti ja ülesse näitav sulgeb varju,» rääkis Toome. Inimesed ei saa sellest süsteemist aru ning hakkavad varju käega ise kinni panema, lõhkudes nii selle ära. «Mina olen küll ostjatele näidanud, mismoodi need nupud töötavad ja soovitanud enne katsetada,» rääkis müüja Tiia Mätas.

Tiia Mätase kogemuse kohaselt valivad ostjad varje ennekõike nende tugevuse järgi. «Kõige parem reklaam on suust suhu. Mõni tuleb ja küsib seda head suurt varju, mis meil pidavat olema ja mis maksab u 50 eurot. Ma alguses ka ei teadnud, millisest varjust räägitakse,» osutas ta valiku kõige kallimale sirmile.

Noorte seas populaarne vari

Kuigi vihmavarjude puhul moest suurt rääkida ei saa, on  Mätas tänavu täheldanud, et noorte seas on muutunud popiks suured u 20 eurot maksvad vihmavarjud. Vanemad ostjad tulevad aga koos käekotiga ja tahavad leida just sellist sirmi, mis käekotti mahub.

«Üldiselt ostetakse vihmavarje aasta ringi, aga kui väljas hakkab sadama, siis me ei pea isegi õue vaatama, sellest saab kohe aru,» tõdes Mätas kaubamaja välisukse kõrval asuva vihmvarjuvaliku juures seistes. Talviti tullakse vihmavarju ostma kingiks, kuigi Mätase sõnul rahvatarkuse kohaselt varju kinkida ei tohiks, sest see toob kaasa pisaraid.

Vihmavarjuparandus

Tallinnas parandatakse vihmavarje firma Helain Reimanni tänava filiaalis. Seal telefonile vastanud töötaja sõnul pehmest materjalist (nagu alumiinium, plast) ribisid nad ei vaheta. Ribivahetuse hinnad jäävad 10 ja 70 euro vahele, sõltuvalt vihmavarjust.

Kas teadsid?

•    Vihmavarju ei tohi kuivatada avatuna, sest siis venib kangas ja õmblused välja.

•    Määrdunud vihmavarju võib puhastada nõudepesuvahendi lahuse ja svammiga ning pärast tuleb üle loputada. Varju ei tohi läbimärjaks teha.

Tagasi üles