/nginx/o/2012/12/03/1468928t1hfa12.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas eile õhtupoolikul arvamuse niinimetatud riigieelarve baasseaduse eelnõu suhtes ja leidis selles mitmeid vastuolusid põhiseadusega.
Komisjon: riigieelarve seadus on põhiseadusega vastuolus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul paistab valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõust välja hoiak, mille kohaselt tahab täitevvõim üksi otsustada mida ja kuidas Eesti riigis teha ning see ei ole kookõlas võimude lahususe printsiibiga.
«Põhiseaduslikke institutsioone käsitletakse selles eelnõus enamjaolt kui ministeeriume. Selline suhtumine on põhiseaduse mõttega nihkes ja ei ole kooskõlas Eestis kehtiva parlamentaarse demokraatia mõttega, mis eeldab nende institutsioonide enesekorraldusõigust,» märkis Maruste.
Riigikogu pressiteenistuse teatel tuvastas põhiseaduskomisjon esmalt, et valitsus soovib eelnõuga vähendada riigikogu rolli arengukavade ja strateegiate koostamisel. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist riigikogule arutamiseks, eelnõust ei tulene aga, mis saab riigikogu tehtud ettepanekutest edasi.
Eelarvestrateegia puhul puudub eelnõu kohaselt üldse riigikogu kaasarääkimise õigus või võimalus. Seega riigikogu roll strateegiate planeerimises ja otsuste kujundamisel pakutud kujul on põhiseaduskomisjoni hinnangul taandatud marginaalseks ning seisneb täitevvõimu poolt juba koostatud strateegiate teatavaks võtmisele.
Põhiseaduskomisjon leidis, et poliitika kujundamine ning riigi pikaajaliste eesmärkide seadmine peab olema meie riigiehitusest tulenevalt riigikogu suunata ja otsustada ning täitevvõimu pädevusse jääb vastavate tegevuste elluviimine.
Lisaks märkis põhiseaduskomisjon, et Eesti riigiehituslikest printsiipidest tulenevalt ei saa pidada õigeks, et valitsus asub ka põhiseaduslike institutsioonide puhul otsustama, kas need tohivad liigendada riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt.
Riigieelarve seaduse eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ning põhiseaduskomisjon kujundas oma esialgse arvamuse vastuseks eelnõu juhtivkomisjoni - rahanduskomisjoni - taotlusel.