/nginx/o/2013/09/05/2219679t1h917b.jpg)
Täna riigikogus esimesele lugemisele tulev vee- ja jäätmeseaduse elnõu on kasulik suurettevõtja Margus Linnamäe Paljassaares asuvale kinnisvaraarendusele, kuid kahjulik Tallinna Vee aktsionäridele ja klientidele, kirjutab Äripäev.
Leht: seaduseelnõu on kasulik Margus Linnamäele, aga kahjulik Tallinna Veele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti Postimehe suuromanikuks saanud ravimiärimees Margus Linnamäe kinnisvarafirmale kuulub Põhja-Tallinnas Paljassaares ligi 50 hektarit mereäärset maad. 2010. aastal algatatud detailplaneeringu järgi plaanitakse sinna rajada elamu- ja äripiirkond, mille maksumust on hinnatud sadades miljonites eurodes.
Kinnistu naaber on Tallinna Vee reoveepuhastusjaam ning sellel objektil on seadusega lubatud 300 meetri laiune sanitaarkaitsetsoon ehk kuja, mis seab Linnamäe firma kinnistule ulatudes sellele ehituspiirangud.
Kolm aastat tagasi pöördus Linnamäe kuja ulatuse seaduslikkuse küsimuses õiguskantsleri poole. Õiguskantsler Indrek Teder leidis oma vastuses, et miinimumkujade kehtestamine on vee reostumise ennetamiseks ning reoveepuhastist lähtuda võiva keskkonnale, inimeste tervisele ja varale kahjuliku mõju leevendamiseks vajalik abinõu.
Tänavu 16. septembril annetas Linnamäe IRLile 10 000 eurot. Päev hiljem esitasid neli riigikogu liiget – kaks IRList ja kaks Reformierakonnast – veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise elnõu.
Riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud arvamuses märkis Tallinna Vesi, et eelnõu jõustumisel peab ettevõte Paljassaare reoveepuhasjaamas tegema investeeringuid 50 miljonit eurot, millele lisanduksid iga-aastased tegevuskulud 2,5 miljonit eurot. See tõstaks Tallinnas tariife vähemalt 5–10 protsenti.
Eelnõu esitajad Kõiv ja Pakosta kinnitavad, et ei ole Linnamäega rääkinud ning nad isegi ei tea, et Linnamäel on Paljassaares ärihuvid.
Margus Linnamäe sõnul ei ole kuja neile nii suur probleem, kui arvatakse, ning see ei välista ehitusõigust, arvestades maatüki suurust. Lisaks kinnitas ta, et annetusel IRL-ile pole eelnõuga mingit pistmist.
Pikemalt loe Äripäevast.