/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2013/11/18/2629444t1h3480.jpg)
Inkassofirma Lindorff helistas võlanõudega Kasparile, kuigi tegelikult püüti kätte saada hoopis tema nimekaimu, kellel on teine sünniaasta. Mehel tekkis küsimus, miks firma ei kontrolli enne helistamist inimeste isiklikke andmeid.
Inkassofirma tüütab alusetult inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle helistas Lindorff inkasso ja väitis, et olen võlgu. Samuti helistasid nad enne minu isale ja väitsid, et said tema numbri minu käest, mis on täielikult vale,» ütles Kaspar (perekonna nimi toimetusele teada).
«Sellega tekitas firma minu üle 70-aastasele isale šoki. Samuti tembeldati mind asjatult võlgnikuks,» nentis ta.
Kui ta inkassofirmaga ühendust võttis, selgus pika vestluse peale, et tegemist on vale inimesega ning võlgu on hoopis teise sünniaastaga nimekaim. Kaspar küsis, kas siis inkassofirma ei kontrolli inimeste isikukoode ja sünniaastat või on lihtsalt tegu ebapädeva firmaga.
Lindorff Eesti ASi juhatuse liige Kadrian Jaagund ütles, et hetkelistes makseraskustes olevate klientide teavitamiseks kasutavad nad erinevaid kanaleid. «Sageli on lepingu sõlmimisel kliendi poolt antud andmed ebapiisavad või võla tekkimise hetkeks juba kasutusest maas.»
Jaagundi sõnul on nende eesmärk klienti võimalikult vara võlast teavitada, et leida lahendus tasumiseks ning peatada viiviste ja sissenõudmiskulude kasvamine. Seetõttu kasutab firma ühenduse saamiseks lisaks lepingu sõlmisel antud kontaktidele ka avalikest andmebaasidest saadud kontaktandmeid. «Isiku tuvastame avalikust andmebaasist saadud kontaktil inimesega suheldes, täpsustades tema sünnikuupäeva vastavust lepingus olevaga,» lausus Jaagund.
Ta sõnas, et konkreetse juhtumi puhul leidsid nad avalikest andmebaasidest Kaspari kohta kaks telefoninumbrit. «Ühele numbrile helistades ilmnes, et saime kätte Kaspari (hiljem tuli välja, et tegu nimekaimuga) isa. Selgitasime, et helistame inkassost ja palusime pojal tagasi helistada. Tagasi helistamisel oli võimalik tuvastada isik, kes osutus kliendi nimekaimuks. Selgitasime, miks olime helistanud ning vabandasime kliendi ees ning isale ebamugavuste tekitamise eest ja palusime oma vabandused isale edastada,» rääkis Jaagund.
«Situatsioon ei ole meie töös erakordne, sest avalikes andmebaasides puuduvad isikuandmed, mille alusel enne kliendiga kontakteerumist isikut tuvastada saaks. Kliendi tasumata arvetest räägime siiski vaid kliendi endaga alles siis, kui oleme sünniaja alusel isikusamasuses veendunud,» kinnitas Jaagund.
Ta lisas, et sageli on maksete tekkimisel viivitus tekkinud klientidel, kes on oma kontaktandmeid vahetanud ning pole sellest oma lepingupartnereid ja teenuse osutajaid teavitanud. Arvete ja teadete õigeaegsest mittekättesaamisest tekib võlg, mille tasumiseks kokkulepete sõlmimiseks jällegi on teenuse osutajal klienti raske üles leida kui andmeid uuendatud pole. «Seega paneme alati klientidele südamele elukoha ja töökohaga seotud andmete muudatusest kõiki, kellega lepingulistes suhetes ollakse, õigeaegselt teavitada,» toonitas Jaagund.