/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/05/07/363274t1hba74.jpg)
Kalev Chocolate Factory omanikfirma Luterma võlgneb maksuametile 35 miljonit krooni. Võlga pole vaidlustatud ega ajatatud, ametlike aruannete järgi püsib see sellisena aasta algusest saadik.
Õhetava suuga Kruuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale selle nõuab Eesti riik Kalevilt 135 miljonit krooni suhkrutrahvi. Kohtunikud on seni magusatootja vastu küll armulikud olnud, kuid kohtuasi pole lõppenud. Pooleli on ka vaidlus Alta Capitaliga ligi 100 miljoni kroonise ettemaksu üle.
Lisaks lubas Kalevi suuromanik Oliver Kruuda lõppeval nädalal, et maksab Kalev Meedia ajakirjanikele välja nende saamata palga. Keskmiselt on Kalev Meedias töötanud inimestel saamata kolme kuu palk, selleks kulub nii mõnigi miljon.
Kruuda põhjendas müüki sellega, et Eesti kapitalistidel pole kusagilt võtta mitme põlvkonna jooksul kogunenud vara, mille toel kriise üle elada ja ettevõtet laiendada.
See on tõsi. Nagu ka see on majanduslik paratamatus, et rikaste riikide ettevõtted ostavad vaesemate naabrite firmasid üles. Nii nagu spordis, võtab ka äris tugevam ehk rahakam oma.
Eestlased oskavad kaotada. Võrrelge meie inimeste käitumist kreeklaste omaga. Meie talusime vaikides pankade ahnusest tekkinud mulli lõhkemise tagajärgi, kreeklased aga panid panga lihtsalt põlema.
200-aastase ajalooga magusatehase müük välismaalastele aga sundis mõnegi ärimehe avalikult tunnistama, et see oli rahvuslikule kapitalile valus kaotus. Kalev polnud majanduslikult ülioluline ettevõte, kuid pool miljardit aastakäivet on Eesti majanduses ikkagi suur asi.
Igale rikkale ärikontsernile on kunagi alus pandud, olgu see kas või 200 aastat tagasi, aga kunagi on iga miljonäriperekonna esiisa olnud puruvaene poiss. Või nagu Kruuda seda ise on intervjuus tunnistanud: unistasin veterinaari elukutsest, sest veterinaar sõitis villisega ja sai head palka.
Kõrvaltvaatajal on lihtne tark olla, aga kui Kruuda ei oleks edevusest hakanud ajama meediaäri või oleks olnud kinnisvaraäris alalhoidlikum, siis poleks ka olnud vaja Kalevit müüa. Nii meedia kui ka kinnisvara on toonud ainult võlgu.
Kapitalil pole rahvust, aga kapitalil on huvid. Ma ei kahtle selles, et Kalevi kommitööstus saab uue omaniku käe all uue hoo. Kalev annab meie inimestele tööd ning maitsvaid komme ja šokolaadi maiustamiseks. Aga see on ka kõik.
Soome Valio teatas hiljuti, et teeb suure investeeringu Laeva meiereisse. Soomlaste siht pole rohkem ega vähem kui seljatada Kruuda teine ettevõte piimakombinaat Tere. Viimane on praegu Eestis turuliider. Kruuda võlgade ja kohustuste hulk on nii suur, et Kalevi müügirahast ei pruugi Tere arendamiseks jätkuda. Ja jälle tuleb hakata lootma rikkale kosilasele.
Üks viimaseid reklaame, mida Kruuda käe all juhitud Kalev pakkus, rääkis sellest, et mandlidražeed panevad sööja suu mõnusalt õhetama. Kruuda mugis Kalevi müügist rääkides hoolega kommi. Nii hea kaup ikkagi! Loodetavasti võttis ta sekka ka mõne mandlidražee, et mälestus Kalevist hetkega ei kustuks.