VKG tahab Rägaveres fosforiidiuuringu luba

VKG tahab fosforiidi puurimise luba. Illustratsioon: Pm

Virumaa fosforiidist väetiste tootmine annaks tulu sadu miljoneid eurosid, kuid avalikkuse vastuseisu tõttu on kaevandusfirmal raskusi isegi esialgse uuringuloa saamisega.

Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles, et ettevõtte sihiks on rajada kaevandus koos fosforiidist väetise tootmisega. Kevadel sai valmis nõustamisfirmalt Ernst Young tellitud fosforiidi kaevandamise ja sellest väetise tootmise majandusliku mõju analüüs, mille järeldused andsid VKG juhtidele indu juurde. Analüüs ütleb, et see annaks riigile otseselt ja kaudselt kokku ligi 70 miljonit eurot maksutulu aastas ja tööd umbes 2800 inimesele. Analüüsi avalik osa seda ei hinda, aga on ilmne, et taoline suur ettevõtmine annaks ka VKG omanikele kopsaka dividendisaagi.

Rohumaa märkis, et VKG tulevase kaevanduse mõjud ei ole võrreldavad Nõukogude Liidu ajal kavandatud fosforiidi kaevandusega. Esiteks ei plaani ettevõte avakaevandust, teiseks on plaanitavad mahud mitu korda väiksemad.

Rohumaa sõnul on ettevõte on valinud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga tehnoloogia ja vaadanud välja sobiva piirkonna allmaakaevanduse avamiseks. Kaevandus võiks olla praeguse Rägavere valla maadel, Kunda jõest ida pool. Nüüd oleks vaja saada luba, et alustada üldgeoloogilisi geoloogilisi uurimistöid, mis tähendaks mõne puuraugu tegemist Rägavere valda. 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse vastuseisu tõttu pole selleks aga lootustki. 

«Fosforiidi kaevandmine toob kaasa olulised keskkonnamõjud. Riik on olnud seisukohal, et kaevandatud fosforiidist saadav rahaline kasu ei kaalu üles keskkonnale ja ühiskonnale tehtavat kahju. Ühtegi põhjust, miks seda seisukohta muutma peaks, praegu ei ole,» kinnitas keskkonnaministeeriumi pressiteenistus.

Rägavere vallavanem Virgo Koppel arvas, et tema ainuisikuliselt ei saa terve valla eest otsustada. «Kaaluda tuleb plusse ja miinuseid ja vallavanemana ei saa terve valla eest vastata,» kostis Koppel. 

«Viru Keemia Grupi soov kaevandama hakata tuletab inimestele meelde ohtu, sest kunagi oli fosforiidivõitlus, aga puurida oleks ka vaja, kui seda mõistlikult teha,» ütles vallavanem.

Kaevanduse avamisele eelnevad esmalt kaheosalised geoloogilised uurimistööd, siis keskkonnamõjude hindamine ja kaevandusloa saamine. Seejärel projekteerimine ja ehitus. Rohumaa arvas, et kaevandus võiks tööle hakata 15-20 aasta pärast. Kõige varem järelikult aastal 2028.