Intervjuu Tiia Sirviöga: Soome on Eesti ettevõtjate osas positiivsemaks muutunud

Tiia Sirviö. Foto: tiiasirvio.fi

Eestist 13 aastat tagasi Soome kõrgkooli õppima siirdunud ja praegu Soomes ettevõtjana tegutseva Tiia Sirviö esines hiljutil EBS magistrantidele ees. Sirviöga vestles EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm.

Sirviö tegutseb firmades Finance Link OÜ ja Livonia Event, pakkudes ettevõtetele nii finantsteenuseid kui ka uutel turgudel edu saavutamiseks olulist üritusturundust.

Oled osalenud ka Soome poliitikaelus, kandideerides 2012 aastal Helsingis kohalikel valimistel. Kuidas võrdled Soome ja Eesti kohalike valimiste kampaaniaid?

Vähemalt Helsingis on valimiskampaania kulutused läbipaistavad – pidin juba enne valimispäeva deklareerima kõigi enda kampaaniakulutuste katteallikad. Ka Helsingis lõigatakse enne valimisi vahel uute ehitusobjektide linte läbi, aga uuesti kandideeriv linnapea selles ei osale.

Soome parteidel ei ole valimiste jaoks nii palju raha, et kasutada üritusturunduse firmade teenuseid. Püütakse partei liikmete tegevusega positiivset tähelepanu pälvida. Näiteks presidendivalimiste kampaanias oli minu jaoks huvitav Pekka Haavisto ja teda toetanud inimeste ühislaul Helsingi raudteejaamas, väga efektne ja liigutav ja samas ka väga odav, see tähendab poliitilise eetika kohane. Tema esinemised said palju positiivset meediakajastust.

Tuleb välja, et üritusturundajatel Soome poliitmaastikul hästi maksvaid kliente ei ole. Aga kindlasti on sul enda kogemuse varal häid ideid, kuidas Eesti ettevõtjad võiksid Soomes edu saavutada?

Hoiakud Eesti ettevõtjate suhtes on Soomes viimastel aastatel positiivsemaks muutunud. Kasuks tuleb keeleoskus ja paljudel tegevusaladel siiski kohalike partnerite olemasolu. Kui lähen ise Helsingist kaugele Põhja-Soomesse äri ajama, äratab vahel umbusku seegi, et olen Helsingist.

Soomlased on harjunud tõsisema äri puhul partneri tausta kontrollima. Sotsiaalmeedia kasutamine avab turu leidmiseks uusi võimalusi, kuid esmase usalduse loomiseks on oluline telefon ja silmast silma suhtlus. Soome on siiski suhtele rajatud ühiskond, kus arvestatakse teiste ettevõtjate soovitustega. Usaldus tekib samm-sammult, kui kvaliteet on hea ja lubadusi täidetakse.

Eestis on tavaks kurta, et eestlane on kehv müügimees. Mida peaksime edukaks müügiks endas muutma?

Soomest vaadates see nii ei paista. Mitmetes Soome metallitööstuse ettevõtetes kohtab nüüd eesti nimedega müügijuhte, eriti Venemaa suunal eksportivates firmades. Eestlased suudavad hästi kultuurierinevusi arvesse võtta.

Aga hea müügimees peab suutma klienti kuulata ja ei tohi lubada midagi, mida ettevõte täita ei suuda. Vähemalt Soomes mitte.

Millist kasu on Soome turul tegutsedes üritusturundusest?

Suurte firmade jaoks kuulub tähtsündmuste hulka näiteks Soome juhtiva ärilehe Kauppalehti gala, konverents ja pidu, kus osalevad majanduselu mõjukamad isikud. Võimalused üritusturunduse abil tähelepanu äratada ja klientide usaldust võita sõltuvad tegevusalast.

Moebrände turule toovad ettevõtted saavad tavapärasele moedemonstratsioonile lisaks elamusi tekitada, kui nad ka potentsiaalsed kliendid esinejateks kaasavad või õhtusööki pakuvad. Eesti ettevõtja, kes uuele turule pürgib, võib Soome linnas sobivas kohas lasta suure telgi üles panna ja huvilistele teavet jagada.

Mõnel tegevusalal võib kasu olla isegi karaokepeost, kui kutsed osatakse just sellisest koosolemisest huvitatud inimestele saata. Tähtis on, et üritusel osalejatel tekiks eksklusiivsuse tunne. Oluline ei ole ainult kuhu klienti kutsutakse, vaid ka kellega ta seal koos on ja miks just tema on valitud.