Peko üllatas suure jõudlusega
16. november 2013, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud talvel hakkasid Virumaa masinaehitajad liivakarjääris katsetama uue eestimaise põllumajandusmasina prototüüpi. Põllumeeste meelest on see uus ketaskoorel väga tõhusaks osutunud ning see lubab traditsioonilistele randaalidele puhkust.
See vaatepilt võis asjasse pühendamatutele näida üsna imelik, kui keset talve käis Tallinna külje all Männiku karjääris tulevase ketaskoorli tööagregaadi katsetamine. Siis ei olnud see veel nii lai, kui kevadiseks Tartu maamessiks valminud kolmemeetrine Peko ja selle järel valmis ehitatud kuuemeetrine Peko.
«Ega ketaskoorel ole ise mingi uudis,» ütleb Peko väljatöötamisel osalenud insener ja Peko Machinery kaasomanik Andres Aruaas. «Kõrrekoorimine on vana umbrohutõrje meetod. Seda kasutati ka nõukogude ajal, pärast viljakoristust oli suisa kõrrekoorimise plaan.»
Kõrrekoorimisega luuakse mulda jäänud umbrohuseemnetele soodus kasvukeskkond, kui taimejäänused ja pealmine õhuke mullakiht pööratakse segamini. Kui umbrohi on piisavalt võrsunud, saab taimed hävitada. Jääks seeme sügavale mulda idanemisvõimalust ootama, võib see vastu pidada aastaid.
Peko nime kandva ketaskoorli teeb uudseks asjaolu, et see on võrdlemisi hooldusvaba ja töökindel ka kivistel põldudel, sest laagreid ja võlle on sellel väga vähe. Aruaas on veendunud, et just sel põhjusel on niisugust masinat Eesti põllumeestele vaja.
Peko nime kandva koorli kettad on omavahel ühendatud ketina, seega takistusest, näiteks suurest põllukivist, libiseb see lihtsalt üle.
Teine selle seadme looja Mattias Hunt oli veendunud: «See sobib igale poole, kivide peal ei lagune.»
Õigupoolest on analoogset ketaste ketina ühendamist proovinud ka austraallased.
heade ideede kogum
«Maailmas on analooge,» kinnitas Aruaas. «Aga Peko on kokku pandud mitmetelt masinatelt laenatud mõtete alusel. Otsitud on kogemuslikult häid tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi. Mõte, et kettastik peaks olema painduv, on pärit Austraaliast. Aga pingsused ja kinemaatika on enda välja mõeldud.»
Seadmel on hüdrauliline keti pingsuse muutmise võimalus. Just see, kui pingule on ketaste kett tõmmatud, määrab, kui agressiivselt tööorgan toimib, sest ketaste lõikenurk muutub.
Täispingul kett ei lähe üldse maasse ja kui see on liiga lõtv, siis libiseb ka üle.
Ketaskoorli töösügavus ei ole kuigi suur, umbes 3–6 sentimeetrit ehk külvisügavusest pisut allapoole. Harimisel liigutab pealmist mullakihti kaks ketasterivi, üks ühele poole, järgmine teisele poole tagasi. Nii purustab see taimed ja viib nende osad mulda, et saaks alata taimejäänuste lagunemine.
Aruaas märkis, et Peko tööseadmel on tähelepanuväärselt hea isepuhastusvõime, see on töötanud võrdlemisi hästi ka saviste kleepuvate muldade korral ja ka võrdlemisi märgades tingimustes, kus on suur rohumass.
Peko masinad on ehitatud Rakveres, aga ketaste valu käis Soomes, sest Eestist ei õnnestunud tegijat leida. Ka metall ja hüdraulikaosad on välismaalt tellitud.
Jäneda põllumees Aivar Valvik katsetas kolmemeetrist Pekot tänavu kevadel 60 hektari kõrrepõldude koorimisel pärast seda, kui oli Peko tegijatega Maamessil jutule saanud. Ta on enda sõnul viimastel aastatel katsetanud ilma künnita ökopõllundust.
«Täitsa toimib, mõtted käivad, et omale osta,» lausus ta. «Haagid järgi ja muudkui põrutad, saab minna väga suure kiirusega, kui traktori võimsus kannatab.»
Tema Deutz-Fahri traktori järel oli kolmemeetrine Peko, kuuene oleks juba liig.
«Vanasti olin küll kõva künni pooldaja, aga elu sunnib mõtlema, mis on majanduslikult kasulikum ja kavalam,» ütles Valvik. «Künd võtab rohkem aega ja on kallim, aga kui üldse ei künna, pole ka põllul meeldiv töötada. Viie aasta tagant ikka on vaja künda.»
Teraviljakasvataja Hans Kruusamägi soetas kuuemeetrise Peko juunis. Nüüdseks on sellega üle käidud 2500 hektarit põllumaid.
«Peab ütlema, et väga hea riist on,» ütles Kruusamägi. «Ega ma ei uskunud ju ka alguses, aga kui esimesed põllud olid tehtud, selgus, et jõudlus on väga hea ja kütusekulu on võrreldes randaaliga vaid kümnendik, sest see koorel on kerge.»
Kruusamägi võrdles, et randaalil peaks olema töökiirus väga suur, et see suudaks pealmise kooriku täielikult ära pöörata. Peaks randaal remonti minema, kulub selle laagrite vahetamiseks mitu päeva. «Aga see koorel on minimaalse hooldusvajadusega. Mõned laagrid ja määrdeniplid on, aga vähe,» sõnas Kruusamägi.
Põllul, rabas ja kruusateel
Kruusamägi lasi Pekoga harida mitmesuguseid põlde, koorida kõrrepõldu, aga ka harida aastaid sööti jäänud rabamaad, kus juba noored kased ja pajuhakatised peal. Peko sai hakkama.
Praegu on ta ostuga väga rahul, ütles, et Peko asendab täielikult randaali ja Kruusamägi lisas, et üks klassikaline ketaskoorel, mis tal on, oleks 2000 hektari järel tulnud maha kanda, arvestades, kui kivised on tema põllud.
Aruaas ütles, et Peko töökiirus võib olla kuni 20 km/h ja jõudlus kuni kuus hektarit tunnis.
Kuid lisaks põllutöödele sobib see ka turbatööstuses turba koorimiseks või hoopis kruusateede hooldamiseks.
Peko loojate meelest on selle «lastehaigused» möödas ja nüüd on võetud suund, et seade seeriatootmisse saada.