Päevatoimetaja:
Sander Silm

Kas metanooliga auto klaasipesuvedelik on mürgine?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Auto esiklaasi pesemine.
Auto esiklaasi pesemine. Foto: Corbis / Scanpix

Kui tanklakettide eksperdid soovitavad autojuhtidel mitte kasutada metanooliga klaasipesuvedelike, siis terviseameti sõnul ei klassifitseerita segusid, mille metanooli sisaldus on alla 3 protsendi, kahjulikuks.

Statoili mootorikütuste tarne- ja logistikajuhi Teedo Meltsi sõnul võiksid autojuhid metanooliga klaasipesuvedelikke vältida ning eelistada etanooliga vahendeid. Tema arvates võib metanooliga puhastusvahend olla ohtlik nii autos istujale kui ka tänaval kõndijale, keda võidakse mööda sõites juhuslikult pritsida. «Kui selline vahend silma satub, siis on see väga ohtlik,» ütles ta. Nii Soomes kui ka Lätis on seesugused segud tema teada keelatud.

Terviseamet ei ole teadlik, millise seadusandluse alusel Soomes ja Lätis on keelatud müüa metanooli sisaldavaid klaasipesuvahendeid.

«Juhul kui metanooli sisaldavad segud on klassifitseeritud ja märgistatud vastavalt  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, nõuetele, puudub terviseametil seaduslik alus keelata metanooli sisaldavate klaasipesuvedelike müük,» selgitas terviseameti kemikaali ja tooteohutuse büroo juhataja Marina Karro.

Karro sõnul ei kvalifitseeru segud metanooli (CAS 67-56-1) sisaldusega alla 3 protsendi kahjulikuks. Metanooli sisaldusega rohkem kui 3 protsenti segu klassifitseeritakse kahjulikuks ja rohkem kui 10 protsenti mürgiseks ning pakend peab olema varustatud lastekindla turvasulguriga.

Märksõnad

Tagasi üles