Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Euroopa Komisjon hindas Eesti eelarvekava positiivselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liina Valdre
Copy
Euroopa Komisjon ootab Eestis korralikku majanduskasvu.
Euroopa Komisjon ootab Eestis korralikku majanduskasvu. Foto: SCANPIX

Täna ütles Euroopa Komisjon oma arvamuse euroala riikide eelarvekavade kohta, Eestile antud hinnang on enamjaolt positiivne.

Komisjoni hinnangul vastas Eesti eelarvekava kõikidele stabiilsus- ja kasvupakti nõuetele.

Ka keskpika perioodi eesmärgiks seatud struktuurne eelarveülejääk õnnestub 2014. aastal oodatavalt säilitada. Samuti on Eesti teinud teatavaid edusamme rahanduspoliitika struktuurimuudatusi käsitlevate nõukogu soovituste rakendamisel Euroopa poolaasta raames, teatas komisjon.

Lisaks sellele avaldas komisjoni täna hinnangud riikide kohustuste täitmisele seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ning võimalike stabiilsus- ja kasvupaktis sätestatud võla- ning eelarvepuudujäägi kriteeriumidega.

Samuti hinnati mõnede liikmesriikide struktuurireforme, millel võib olla suur mõju eelarvele. Eestit need hinnangud ei puudutanud.

Riikide eelarvekavade hindamine annab komisjoni hinnangul hea lähtekoha ka ülevaate saamiseks euroala kui terviku eelarveolukorrast.

Tehtud analüüs näitab, et viimastel aastatel läbi viidud ulatuslikud pingutused eelarvete konsolideerimisel on hakanud vilja kandma: valitsemissektori koguvõlg stabiliseerub ning keskmine valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks eelseisval perioodil jääma alla kolme protsendi SKP-st.

Eelarveseisundi struktuurne paranemine väljendatuna tsükliliselt kohandatud eelarveseisundi muutusena, millest on maha arvestatud ühekordsed ja ajutised mõjud, peaks järgmisel aastal ulatuma 0,25 protsendini SKPst.

Kokkuvõtvalt näitab analüüs, et riikide eelarvekavades ei pöörata endiselt piisavat tähelepanu konsolideerimismeetmete valikule. Eelkõige tekitab muret viimastel aastatel asetaset leidnud riiklike investeeringute vähenemine, mis on küll aeglustunud, kuid mitte veel tagasi kasvule pööranud.

Tagasi üles