/nginx/o/2008/11/26/97724t1hc80f.jpg)
Euroopa Keskpank purustas eile lootused, et nad eurotsooni eskaleeruva finantskriisi rahustamiseks ise peatselt midagi ette võtavad, kuid manitses valitsusi riigivõlgade ja eelarvepuudujääkide kärpimiseks kärmemaid samme astuma.
Euroopa Keskpank purustas nakkuse piiramise lootused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles, et panga nõukogu ei arutanud eilsel koosolekul riigivõlakirjade ostmise võimalust ega andnud ühtegi signaali ka muude meetmete kaalumisest.
Samas läks Trichet oma sõnavõtus siiski kaugemale kui varasemalt ning ütles, et «üldiselt» peaksid eurotsooni valitsused, pidades silmas suuri eelarvepudujääke, «praeguse seisuga heakskiidetud meetmeid kiiremini rakendama hakkama». Trichet’ sõnul tuleks kulukärped ja maksude tõstmine ellu viia «nüüd ja mitte hiljem, et inimesed hakkaksid rohkem usaldama valitsuste oskusi ja võimalusi riigirahandust kontrolli alla võtta».
Praktiliselt kindel võib aga olla selles, et keskpanga jäik toon peegeldab 22-liikmelise nõukogu ridades valitsevat vastuseisu meetmetele, mis hägustaksid fiskaal- ja monetaarpoliitika piirjooni ning seaksid ohtu keskpanga sõltumatuse.
Trichet rääkis ka ise välja, et mõned nõukogu liikmed olid vastu esmaspäeval kinnitatud otsusele tühistada miinimumnõuded Kreeka riigivõlakirjade krediidireitingule, mida keskpank oma likviidsus-operatsioonides tagatisena kasutab. Kuigi keskpank oli «ühehäälselt» IMFi ja eurotsooni abipaketi poolt, võeti too otsus vastu «valdava häälteenamusega», selgus Trichet’ sõnavõtust.
Analüütikute hinnangul annavad need Trichet’ poolt Lissabonis pressikonverentsil väljatoodud seisukohad märku sellest, et keskpank näeb Kreeka olukorda siiani kui erandit, usub selle isoleerimise võimalikkusesse ega näe tõsiseid tagajärgi Hispaaniale ega Portugalile.
«Keskpanga seisukoht on, et tänu Kreekat ümbritsevale tulemüürile on teistel puudujäägiga kimpus riikidel võimalus midagi ennetavalt ette võtta,» ütles Barclays Capitali Euroopa analüütik Julian Callow.
Samas märkisid analüütikud, et Trichet ei välistanud siiski võimalust, et keskpank oma relvad lagedale toob – kui finantskriis süvenema peaks. Küsimusele, kas keskpank on jätkuvalt võimeline tegutsema sama paindlikult kui aastatel 2007 ja 2008, vastas Trichet: «Jah, söör. Euroopa Keskpanga nõukogu on sama lahinguvalmis, kui tol ajal.»
Goldman Sachsi Euroopa analüütik Erik Nielsen ütles, et kuigi keskpank praegu abi ei pakkunud, võib see olukord vajaduse kerkides muutuda. «See poleks esimene kord, kui keskpank järsult kurssi muudab,» ütles ta.
Kui kriis finantsturgudel hullemaks kisub, on keskpanga üks võimalusi jätkata piiramatute üheaastaste laenupakkumistega eurotsooni pankadele, mis viimastele mullu tagati. Samuti võivad nad lõdvendada tagatismäära nõudmisi lisaks Kreekale ka teiste riikide suhtes.
Baasintressimäära jättis Euroopa Keskpank muutmata, see on jätkuvalt rekordmadal ehk 1 protsenti – juba 12 kuud järjest.
Varasemast sõjakamal toonil ütles Trichet, et energiahindade tõus tähendab lähitulevikus «teatud inflatsiooniriski», kuid keskmises perspektiivis on riskid «üldiselt tasakaalus». Tema kommentaaride valguses võivad turud rahumeeli edasi uskuda, et ametlikud intressimäärad on kindlalt paigas veel pikemaks ajaks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.