Kodumaiste õunte saak on aastatega kahanenud

Foto: Toomas Huik

Kui 1990. aastate alul ulatus õunasaak kuni 40 tuhande tonnini aastas, siis viimasel ajal on kogusaak jäänud kahe kuni viie tuhande tonni juurde aastas. Ka õunte kasvupind on võrreldes 1990ndate algusega oluliselt vähenenud – 8000 hektarilt 3000 hektarini. Eestimaiste õunte tarbimist ja kasvatamist takistab nende kehv kättesaadavus poodides, kõrge hind ning õunte kesine välimus ja maitse.

Lõuna-Eestis olid õunapuud tänavu saagi all lookas. Õunateadlase Krista Tiirmaa sõnul oli rikkalik saak ootuspärane, sest eelmisel aastal oli õunu vähe. «Põhjuseks on vanade õunapuude perioodiline viljakandvus,» märkis ta.

Kuigi õunapuu on jätkuvalt populaarseim puuviljakultuur Eestis, on õunakasvatajate hulk kahanenud ning vanu amortiseerunud aedu järjest likvideeritakse. «Arvuliselt on kasvatajaid 100–150 ringis. Neid, kes tõsisemalt õunakasvatusega tegelevad ja ka investeerivad uutesse aedadesse, on ehk paari-kümne ringis,» lausus Tiirmaa.

Õunateadlasele tundub, et eestlased on mingil määral kodumaises õunas pettunud. «Tarbijaküsitlustest selgub küll, et soovitakse rohkem tarbida kodumaiseid õunu. Kuid eestimaiste õunte tarbimist pärsib nende kehv kättesaadavus poodides, kõrge hind ja õunte kesine välimus ja maitse. Nii eelistabki tarbija enamasti osta atraktiivsema väljanägemisega magusamaitselisi ja tihti ka odavama hinnaga importõunu,» rääkis Tiirmaa

Importõunad

Ka Eestist eksporditakse Tiirmaa selgitusel õunu väikestes kogustes (40–800 tonni) välismaale, kuid import ületab siiski märkimisväärselt eksporti. Viimastel aastatel on Eestisse imporditud 15–20 tuhat tunni õunu aastas ning kõigist Eestis tarbitavatest õuntest on ainult 10 protsenti kasvatatud kodumaal.

Kõige enam tuuakse Tiirmaa sõnul Eestisse õunu Poolast, Lätist, Saksamaalt ja Belgiast. Populaarseimateks sortideks on «Golden delicious», «Jonagold», «Idared», «Gala» ja «Elstar».

Eestis on Krista Tiirmaa selgitusel nii õunakasvatajate kui tarbijate seas populaarne sort  «Liivi kuldrenett». Samuti on viimastel aastatel istutatud palju Leedu sügissorti «Auksis», Eesti sorte «Tiina», «Katre» ja «Krista» ning Valgevene talisorte «Antei» ja «Alesja».

1970.–1980. aastatel rajatud õunaaedades domineerivad sortidest «Talvenauding», «Tellissaare», «Antonovka» ja «Sidrunkollane taliõun», mis praegu ei ole Krista Tiirmaa sõnul enam nii populaarsed ja uutesse aedadesse istutatakse neid vähe.
«Muutused sortimendis on tingitud turusituatsioonist.

Uued istandused on rajatud sortidega, mis on hea maitse ja ilusa välimusega ehk mida oleks võimalik müüa lauaõunana. Eraldi töötlemiseks sobivaid sorte («Antonovka» ja «Sidrunkollane taliõun») ei tasu kasvatada, sest nende hind on odavam ja turg väike,» selgitas teadlane.

Uued istandikud

Õunakasvatajate vähesusest hoolimata on õunateadlase arvates lootust, et tänu toetustele hakkab õunakasvatus Eestis jälle hoogu koguma. «Kui vahepeal oli aeg, mil õunaistandikke praktiliselt ei uuendatud, siis viimasel kümnendil on taas hakatud uusi rajama, sest tootjatel on olnud võimalik taotleda PRIA-st investeeringutoetust istikute ostuks; tara, toestus- ja kastmissüsteemide soetamiseks ja paigaldamiseks ning hoidlate ehitamiseks,» rääkis Krista Tiirmaa.

Teadlane rõhutas ka koostöövajadust. «Loodan, et olukord muutub ja kvaliteetsed kodumaised õunad leiavad koha poodides, kui uued õunaaiad jõuavad saagikandeikka ja tootjad hakkavad tegema senisest enam koostööd õunte hoiustamise ja turustamise osas.»