Moodne pesukuivati lubab säästa perenaist triikimise vaevast

Electroluxi kuivati teeb päris head tööd. Foto: Erakogu

Ehkki miski ei kaalu üles õues kuivatatud pesu värsket lõhna, on neil aastaaegadel, kui väljas külm ja niiske, hea, kui kodus on abiks pesukuivati – olgu see siis mis marki tahes.

Electrolux pakkus võimalust proovida nende uut trummelpesukuivatit. Kuna kodus on vana, kasutatuna ostetud Sie­mensi kuivati, mida mitu korda parandatud, tundus olevat hea mõte neid omavahel võrrelda. Seda enam, et uus masin pidi pesu isegi ära triikima. Sellist imeasja tahtis mu tehnikahuviline mees oma silmaga näha. Väimees arvas, et ehk antakse triikrauaga tädi kaasa.

Nädal aega korjasin enda ja tütre musta pesu kokku ja igaks juhuks palusin naabrinaisel paar masinatäit märga pesu laupäeval kotiga minu juurde tuua, et «tooraine» otsa ei saaks. Hoolimata kasutusjuhendi põhjalikust lugemisest ei saanud alguses üldse asjast sotti, sest mida rohkem uusi funktsioone masinal on, seda keerulisem näib selle kasutamine.

Erinevaid kuivatusprogramme oli kümne ringis – puuvillase, segapesu, tehiskiu, delikaatse pesu, tekkide ning eraldi spordiriiete ja teksade tarvis. Siis veel arusaamatud programmid nimedega «aegkuivatus», «kiire», «kerge triikida». Lisaks auruprogrammid «värskendus», «tehiskiud» ja «puuvillane». Pea võttis kirjuks. Tekkis küsimus, kuidas ma masinatäie teksapükse või tehiskiust riideesemeid kokku saan, et ettenähtud spetsiifilisi programme kasutada.

Masina käivitamisel jäime hätta, sest sisse/välja nuppu, mis juhises kirjas, polnudki, oli hoopis auto/off. Lõpuks saime erinevaid nuppe vajutades masina siiski tööle. Ekraanil kuvatavast programmi kestusest ei saanud aga aurutamise puhul üldse sotti, sest see muutus töö käigus vastavalt pesu kuivusastmele. Nõnda ei saanudki teada, kui palju lõpuni aega jäänud. Tavaliseks kuivatamiseks kulus kahe tunni ringis, aurutades rohkem.

Kuivatusrežiimiga jäi pesu suhteliselt kortsu, auruga veidi niiskeks jättes ja kokku lappides oli tulemus parem. Rohkem aurutades tuli pesu kas puule kuivama või tubadesse laiali laotada, kuid siis sai see üsna sirge. Kõike sedasama saime teha oma vana kuivatiga. Ainukese uuendusena avastasime «refresh-» ehk värskendus-programmi, mis mõeldud kuivade ehk kord-paar kantud ülerõivastele uue puhta välimuse andmiseks. Seda meie ei kasutanud, aga küllap see toimib.

Ei saa öelda, et see uus masin vähem müra oleks teinud. Aurutamisel lisas kompressor veel omalt poolt ühe perioodilise heli. Energiakulu kohta ei oska midagi öelda, aga paberite järgi pidi see väike olema.

Kokkuvõttes on tegu korraliku kuivatiga, mis täidab oma ülesande, kuid tuleb arvestada, et selle käsitsemisega harjumine võtab omajagu aega ja nõuab tehnilist taipu. Aga nii on vist kõigi uute masinatega. Kuigi me ilmselt kõiki masina programme kahe päevaga läbi proovida ei jõudnud, siis väga suurt erinevust uue ja vana masina vahel ei märganud.