Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kas mul on õigus keelduda maksmast summasid, mis ei ole korterikulud?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Foto: Panther Media/Scanpix

«Ostsin aasta tagasi korteri uues majas, kus on 50 protsenti äripinnad ja 50 protsenti korterid. Korteriühistut ei ole. Halduriks on maja omaniku määratud inimene. Halduri kasutada on ligi 100-ruutmeetrine kontor. Selle kontori ülalpidamiskulud on jagatud korteriomanike vahel, summa (40-45€) on iga kuu erinev. Lepingut minuga sõlmitud ei ole. Olen püüdnud haldurilt selgitusi saada, mida see summa sisaldab ja millist tulu ma korteri omanikuna sellest saan, siiani vastuseid ei ole saanud,» kirjutab lugeja.

«Korterisse sisse kolides selgus, et majas on ööpäevaringne valve st valvelauas, omaette ruumis istub valvur 24 tundi. Ka need valvamise kulud on jagatud minu üüriarvele. Korterit ostes ei selgitatud mulle sellist valvamise süsteemi ega ole ka keegi minuga lepingut sõlminud ega nõusolekut küsinud. Kas mul on õigus keelduda maksmast teenuste ja kulude eest, mida ma ei soovi kasutada ja millest ma mingit vilja ei saa?» on tal teine küsimus.

Vastab jurist Andry Krass  Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Alustaksin esmalt üldiste põhimõtete selgitamisega.
- Juhul, kui kinnisasi on jaotatud korteriomanditeks, siis valitsevad kinnisasja ja sellel asuvat hoonet korteriomanikud ühiselt korteriomandiseaduse alusel.

- Korteriomanik kohustub korteriomanike poolt ühiselt langetatud otsustele alluma eelkõige kui:
1. Korteriomanike üldkoosolekul otsustatud küsimuse lahendamine on korteriomanike pädevuses.
2. Küsimuse võis lahendada korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel häälteenamusega.
3. Otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega.
4. Otsus ei ole tehinguna tühine ega ole seda ka korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 4 alusel kehtetuks tunnistatud.

- Üldraamistiku sellest, milliste küsimuste lahendamine on korteriomanike pädevuses, annab korteriühistu seaduse (KOS) § 15 lõikes 6 toodud loetelu, mis ei ole siiski ammendav.

- Kõik ühise tegutsemisega seotud kulud tuleb KOS § 13 kohaselt jagada korteriomanike vahel, lähtudes korteriomandi kaasomandiosa suurusest.

Vastused esitatud küsimustele:
Kas kohustute tasuma valveteenuse eest? Valveteenust KOS § 15 lõikes 6 toodud loetelus ei nimetata, mistõttu tuleks eeldada, et selle näol ei ole tegu kuluga, mille kandmine on korteriomanikule kohustuslik.

Kas kohustute tasuma halduri kasutuses oleva pinna eest? Sõltub pinna omandisuhtest. Kui pind on eraldi korteriomand, siis peab selle eest tasuma vastava korteriomandi omanik, kui aga pind on korteriomanike kaasomandis, siis peab proportsionaalse kulu selle pinna kuludest kandma iga korteriomanik KOS § 13 lg 1 sätestatud alusel.

Kas on õigus keelduda maksmast teenuste eest, mida ei kasutata või millest vilja ei saada? Kui teenused väljuvad KOS § 15 lg 6 sätestatud raamidest, siis on korteriomanikul õigus keelduda vastava teenuse eest tasu maksmisest.

Tagasi üles