Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Brüssel võttiski Berliini uurimise alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso käivitas eile uurimise jõudmaks selgusele, kas Saksamaa jooksevkonto suur ülejääk kahjustab Euroopa majandust – tõmmates Brüsseli tulisesse vaidlusse Berliini mõju üle globaalmajanduse tervisele.

Barroso selgitas ülipüüdlikult, et komisjoni «süvaülevaade» on osa euroala majanduste iga-aastasest uurimisest ega ole mõeldud Saksa tööstuse konkurentsivõime ega riigi laiema majanduse kriitikana.

Siiski rõhutas Barroso, et teatud osad Saksa majandusest – eriti teenustesektor – tuleks liberaliseerida. Lisaks nõudsid euroametnikud, et Berliin suurendaks nõudluse stimuleerimiseks investeeringuid infrastruktuuri, kirjutab Financial Times.

«Oh oleks meil Euroopas rohkem Saksamaasid,» õhkas Barroso. «Iial ei saaks me probleemiks olla Saksamaa konkurentsivõime... pigem ikka see, kas ELi majandusvedur võiks teha rohkem ära ELi majanduse tasakaalustamiseks.»

Berliinis hüljati Brüsseli ideed parteiüleselt. Kantsler Angela Merkeli kristlike demokraatide peasekretär Hermann Gröhe ütles, et eksport on «meie jõukuse nurgakivi». CDU Baieri sõsarpartei liider Alexander Dobrindt lisas, et «Euroopat ei saa tugevdada Saksamaad nõrgestades».

Sama kriitiliselt väljendusid ka sotsdemokraatide liidrid. Bundesbanki president Jens Weidmann ütles, et euroala kriisiriikidel poleks Saksamaa ekspansiivsemast rahapoliitikast just palju kasu.

«Positiivne doominoefekt oleks piiratud,» ütles Weidmann ning lisas, et vastus Saksamaa ülejäägile ei tohi olla Saksa firmade konkurentsivõime langetamine.

Barroso lükkas aga sakslaste kriitika kõrvale ning selgitas, et kui Brüssel poleks algatanud uurimist olukorras, kus Saksa ülejääk juba aastaid ELi 6-protsendilist lage ületab, kaotanuks bloki majandusjuhtimine oma usaldusväärsuse.

«Ma ootan Saksa võimudelt täit mõistmist ja tuge meie lähenemisele,» teatas ta. «Kui on üldse mõni maa, mis on rõhutanud vajadust olla objektiivne, austada reegleid, siis on see Saksamaa.»


 

Tagasi üles