Hiina kompartei kolmanda pleenumi künnisel kõlas muuhulgas sõnumeid otsustavatest sammudest iganenud «ühe lapse poliitika» hülgamise suunas.
Hiinamaa tuleb täita lastega
Viimastel andmetel asjad niikaugele ei arenenud: tervise ja pereplaneerimise komitee pressiesindaja Mao Chun’an teatas eile ehk ürituse eelviimasel päeval, et Hiina kavatseb oma 30-aastast ühe lapse poliitikat vaid «viimistleda».
Samas «tuleb rakendada igakülgseid meetmeid hoidmaks sündimust madalal, rahuldades siiski individuaalsete perede soove saada rohkem lapsi», vahendab Bloomberg Businessweek Mao poolt esmaspäeval China Dailyle lausutud sõnu.
Ilma ühe lapse poliitikata, ütles Mao, oleks Hiina elanikkond tänaseks 1,7-1,8 miljardit ning «ressursside nagu viljelusmaa, teravilja, metsade, joogivee ja energia omand isiku kohta oleks 20 protsenti väiksem kui praegu». (Hetkel on Hiina rahvaarv ligikaudu 1,4 miljardit.)
«Hiina jätkab riiklikul tasemel pereplaneerimispoliitikat, võttes arvesse seda, et meie tohutu elanikkond kujutab endast rasket koormat majanduse ja ühiskonna arengule, pikemas perspektiivis ka keskkonnale,» selgitas Mao.
Häda seisneb selles, et üha arvukamate ekspertide hinnangul kammitseb Hiina majanduse arengut just nimetatud poliitika ise. Konkreetsemalt: riiki rõhuvad mitut masti soovimatud kõrvalmõjud nagu elanikkonna vananemine, tööjõu kokkukuivamine, meeste suur arvuline ülekaal (st naistenappus) ning samuti rahva pahameel, kellele on vastukarva karmide trahvide maksmine «normiüleste» laste eest.
Ühtlasi võib Hiinal minna raskeks saavutada majanduses suuremat innovaatilisust ja ettevõtlikkust: noori töötajaid, kes reeglina uusi ideid genereerivad, jääb protsentuaalselt üha vähemaks.
Kuidas ühe lapse poliitikat siis «viimistleda» võiks? Praeguse korra kohaselt lubatakse mitut last peredele, kus mõlemad vanemad on pärit ühelapselisest kodust. Kuuldavasti on arutatud võimalust laiendada seda luksust peredele, kus vaid üks vanem oli üksiklaps. Tänase seisuga on Hiina peredes keskmiselt 1,6 last ehk tunduvalt alla 2,1 lapse taseme, mis on vajalik vältimaks elanikkonna vähenemist.