Antov: Tallinna tollimaksust on veel vara rääkida

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dago Antov
Dago Antov Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Täna Tallinna tehnikaülikoolis toimunud järjekorras kolmandal iga-aastasel ConnectBaltica konverentsil peetud ettekandes tõi TTÜ professor Dago Antov mitmeid edukaid näiteid linnadest, kus autodele on kesklinna sisenemine tasuliseks tehtud, Tallinna puhul tuleks tema sõnul aga läbi viia veel põhjalikke uuringuid.

Antov tuletas meelde, et aastatel 1991-1997 toimis ka Tallinnas autodele kesklinna sisenemise maks, mis lõpetati parkimisala süsteemi rakendamisega. Nüüd on teedemaksu temaatika üles kerkimisega ka Tallinna kesklinna sisenemise tasuliseks muutmine uuesti päevakorda tõusnud.

Professor selgitas tolli-, keskkonna ja saastemaksude kehtestamise protsesse ja mõjusid linnades Singapuri, Oslo, Trondheimi, Bergeni ja Londoni näitel, tuues ära nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud.

 Näiteks Singapuri puhul vähenes liikluskoormus pea koheselt, veerandi võrra langes liklusõnnetuste arv, õhusaaste langes 22 protsenti.

Norras kehtestati autodele tasuline kesklinna sisenemis esimesena 1986. aastal Bergenis, neli aastat hiljem Oslos ning 1991. aastal Trondheimis.

Antov mainis, et näiteks populatsioonilt Tallinnaga võrreldava Oslo puhul oli maksustamise kehtestamise peamiseks motivatsiooniks vajadus investeerida infrastruktuuri ehk tollitulud lisandusid omavalitsusele määratud riigi toetustele. Teine pakett oli käigus aastatel 2001-2010, eesmärgiga toetada ühistranspordi investeeringuid.

Tollimaksu kehtestamise tagajärjena vähenesid Oslos ummikud, õhusaaste ning suurenes ühistranspordi ja jalgrataste kasutus.

Tallinna puhul väheneks Antovi hinnangul tuntavalt kesklinnas autoliiklus ja selle negatiivsed mõjud, samuti tekiks omavalitsusele lisafinantsallikas. Samas puuduvad hetkel reaalsed ümbersõiduvõimalused, mis tähendaks Antovi sõnul, et kesklinna tollimaksu puhul väheneks autokasutus. Selleks, et oleks võimalik tollimaksu kaaluda, tuleks rajada rohkem jalgrattateid ning ümber planeerida ühistransporti.

Antov rõhutas oma ettekande lõpus, et põhjalike uuringute puudumise tõttu pole veel võimalik Tallinna tollimaksust reaalselt rääkida, see peaks olema osa suuremast plaanist ning korraliku ettevalmistuseta lihtsalt maksu kehtestades see ei toimiks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles