Statoil: jaemüügis olevad kütuselisandid on nõrgad

Volkswagen kütusepaagist välja lastud vedelik meenutab pigem ebaõnnestunud puskarit kui diislikütust. Foto: Elmo Riig

Tanklaketi Statoil mootorikütuste tarne- ja logistikajuht Teedo Melts arvab, et jaemüügis pakutavad kütuselisandid on väheefektiivsed ning on oht, et autoomanikud kasutavad neid valesti.

Euroopa Liidus kehtivad standardid mootorikütustele on Meltsi sõnul dogma, mis ei kuulu vaidlemisele või muutmisele. Kõik kütused peavad sellele vastama. Jaemüügis olevad lisaained on sellised, mille lisamine ei mõjuta Meltsi kinnitusel ühtegi n-ö standardis olevat parameetrit. Seega on need lisandid nõrgad.

Külmakindluse puhul määratakse kütusel ära kaks punkti: hägustumis- ja külmfiltri ummistumispunkt. Hägustumispunktis tekivad diislikütusel esimesed parafiini kristallid. Külmfiltri ummistumispunkt on temperatuur, kus parafiini kristallide hulk on selline, et see takistab kütusel voolata läbi kütusefiltri. Seejärel ühel hetkel mootor enam käima ei lähe.

Üldjuhul on hea, kui hägustumis- ja külmfiltri ummistumispunkti vahe on kümne kraadi juures. Seda seetõttu, et parafiini kristallid hakkavad ühel hetkel sadestuma ja tekib järjest paksem mass, selgitas Melts.

«Jaemüügis olevate lisaainetega on võimalik mõjutada ainult külmfiltri ummistumispunkti ja seda maksimaalselt 3–5 kraadi võrra, mitte rohkem. Paraku ei sulata ega paranda need ained juba hangunud diislikütust,» tõdes Melts.

Kütuselisand valada tühja paaki

Samalaadne võimekus on Meltsi hinnangul ka puhastamisomadustega lisanditel – nende efekt on väga väike. «Seda eelkõige seetõttu, et kui nad oleksid väga efektiivsed või omaksid konkreetset funktsiooni, siis tarbija võiks sellisel juhul diislikütuse väga olulised näitajad paigast lükata,» põhjendas ta.

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur soovitab autojuhtidel aastas korra lisaainena kasutada vaid veesidujat, mida tanklaketid ise lisaainena kütustele juurde segada ei saa. «Kui teenindusjaama mahutisse satub vesi ja mootorikütus sisaldaks veesidujat, siis ei ole seda võimalik enam kätte saada,» põhjendas ta.

Meltsi sõnul arvavad paljud need kliendid, kes mäletavad Vene aega, mil head diislikütust ei müüdud, et diislikütust tuleb ikka segada. «Kes kasutas petrooleumi, kes lisas diislikütuse hulka bensiini. Sellega lükatakse kohe paigast diislikütuse teised näitajad. Petrooleom viib hägu ja hangumist allapoole, kuid selle lisamisel on vaja juurde segada kohe ka mitmeid muid aineid, mida paraku kodustes tingimustes pole võimalik teha,» ütles Melts. Bensiiniga segamisel halveneb kohe diislikütuse põlemine – paigast nihkub leekpunkt ning talvel on mootor väga jäik.

Melts rõhutas, et lisaaineid tuleb valada alati enne tankimist ehk paak peaks enne olema tühi.«Kui valada pooltühja paaki, siis lisaaine jääb kütuse peale ja see on raha raiskamine, ei anna efekti. Kui lisada aine enne tankimist, siis toimub segunemine,» selgitas ta.