/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/04/03/30638t1h591a.jpg)
Ärimees Heldur Meerits rõhutas, et kui euro kasutuselevõtt Eestis ka 1. jaanuarist 2011 õnnestub, ei tähenda see, et meid ootaks ees «Kuldne Kungla», vaid kindlasti tuleb ka edaspidi hommikuti tööle minna.
Meerits: euro ei too «Kuldset Kunglat»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga see oleks kindlasti üks samm õiges suunas edasi, lisas ta ETV intervjuusaates «Kahekõne».
Meerits avaldas lootust, et Eesti euro-püüdlusi kroonib edu, kuigi rõhutas, et on sedasi arvates ikkagi ennustaja rollis, kuna Brüsseli koridorides toimuvat on kordi raskem ära aimata kui näiteks Toompea võimukoridorides toimuvat.
Rääkides Kalevi kommivabriku müügist välismaisele omanikule, leidis Meerits, et Eesti ei ole Kalevist ilma, pole sellest loobunud, sest inimesed, kes seal komme teevad on ju endiselt olemas, ka tarbijad on ju samad, ainult omanikud on vahetunud.
Rahast ja rikkusest rääkides nõustus Meerits, et kindlasti on investoreid, kes tunnevad end halvasti, kui iga päev miljonit ei teeni. «Õnn ja rahulolu pole kindlasti raha hulgaga seotud. Närvilisele ja rahutule inimesele tundub ilmselt alati, et on vähe.»
«Samas ka mitte väga paksu rahakotiga võib ju inimene eluga rahul olla,» uskus ta.
«Muutuste ajal osa inimesi reageerib neile kiiremini, suudab neist kasu lõigata, osa on mistahes muutustele vastu,» rääkis ta Eesti üleminekuajast. «Kohanemisvõime on kindlasti ka ealine nähtus, noored tahavad alati teha asju teistmoodi, vanemas eas, meeldib enam stabiilsus.»
Haridus
«Kindlasti ei õnnestu kellelgi raha eest teadmisi osta. Peamiselt vormib lapsest inimese ikka tema perekond, kool saab seda rohkem või vähem toetada,» sõnas ta Audentese kooli omanikuna.
«Omal ajal mulle tundus, et riigieksamid on üks hea asi, tänaseks olen oma arvamust muutnud. Need eksamite edetabelid on muutunud pigem kahjulikuks. Need numbrid ei kajasta õpilase arengus kõiki aspekte. Edetabelid hakkavad oma elu elama, hakkavad mõjutama koolide tegevust, käitumist,» nentis Meerits.
«Peaksime püüdlema selle poole, et igal inimesel ükski kooliaasta pole päris null-aasta, et ta areneks. Igal inimesel on oma anded olemas, need tuleb üles leida,» uskus ta. «Üsna palju inimesi avanevad alles peale gümnaasiumi lõpetamist.»
«Tundub, et oleme 20 aastat haridusreformist rääkinud ja mingeid samme astunud, aga teatav rahulolematus kipub edasi küdema ses vallas. Õpilaste rahulolu kooliskäimisega on üsna madal, kuigi saame PISA-testis häid tulemusi,» tõdes Meerits.