/nginx/o/2013/04/18/1697064t1hef52.jpg)
Lisaks elektroonilise raha, Bitcoini hinnale, on alanud buum ka keeruka arvutitehnoloogia järele, mille abil seda raha luuakse.
Bitcoin põhjustab veel ühe kullapalaviku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskpanga rahapoliitika asemel «emiteerib» digiraha keerukas algoritm, mis tähendab, et Bitcoini emiteerimiseks tuleb lahendada keeruline kompleks matemaatilisi probleeme ning selle lahendaja saab endale virtuaalset raha. Need nn mündid on tegelikult numbrite jadad.
Seoses Bitcoini üha kasvava populaarsusega kasutatakse nn uue raha loomiseks üha võimsamaid ja võimsamaid arvutiressursse, kirjutab The Wall Street Journal.
Arvutite kiirused, mida selleks kasutatakse, on kasvanud täna 40-kordseks võrreldes sellega, mis nad olid jaanuaris. Lisaks sellele töötavad riistvaratootjad täisvõimsustel suutmaks täita tellimusi uute arvutite järele.
«Selles sfääris teenitud dollarid reinvesteeritakse arvutivõimsustesse,» ütles majanduslehele analüüsifirma Genesis Block uuringute juht Greg Schvey.
Praeguseks ajaks on loodud umbes 12 miljonit Bitcoini ning võimalik on veel luua 21 miljonit.