Maksepuhkus võib laenu kallimaks muuta
6. mai 2010, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee hoiatab, et enne eluasemelaenu maksepuhkuse taotlemist või laenu tähtaja pikendamist tasub mõelda selle peale, et ühe lepingupunkti muutmine võib kaasa tuua kõrgema riskimarginaali.
Kui soovite ajutistelt oma igakuist maksekoormust vähendada, peate teadma, et lepingus muudatuste tegemine on kahe poole kokkulepe, millega pooled võivad, aga ei pruugi nõustuda.
Seetõttu võibki pank seada omalt poolt lisatingimusi muudatusega nõustumiseks, näiteks soovides maksepuhkuse andmise eeltingimusena lisatagatise seadmist või teie riskimarginaali tõstmist.
Nii tasub lepingumuudatuse vormistamisel pöörata tähelepanu sellele, kas lisaks maksepuhkuse saamisele või laenuperioodi pikendamisele kaasneb ka mõne teise lepingupunkti muudatus. Samuti mõelge, kuidas praegu ajutist leevendust pakkuv lahendus mõjutab teie finantsolukorda kaugemas tulevikus.
Kui varem pöördusid Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuse juhi Terje Läätse poole enamasti SMS-laenude ja aegunud trahvinõuetega hädas olevad inimesed, siis nüüd on kasvanud eluasemelaenude tasumisega kimpu jäänute arv.
Läätse sõnul mõistavad mõned inimesed juba lepingut allkirjastades, et pank on maksepuhkust andes ühtlasi ka intressi tõstnud, kuid lepivad sellega, sest teist võimalust ei ole. Samas ei ole mõned kliendid lepingut korralikult läbi lugenud ning ei teadvustagi endale, et nende intress on tõusnud.
Samuti juhib Lääts tähelepanu sellele, et lepingu muutmisega kaasneb alati ka lepingutasu.
Võlanõustaja hoiatab, et ajutiste makseraskuste leevendamiseks ei tohi kindlasti võtta SMS-laenu. Esiteks on sellise käitumise puhul suur oht sattuda laenamise nõiaringi ning teiseks koheldakse pankades SMS-laenu võtnud inimesi märksa väiksema vastutulelikkusega.
Võimalused ajutiste makseraskuste leevendamiseks:
• Maksepuhkus. Maksepuhkus antakse reeglina laenu põhiosa maksetele ning tavaliselt kuueks kuuks. See tähendab, et intressimakseid peate pangale siiski tasuma ning eriti laenuperioodi alguses moodustavad just intressid laenumaksest suurema osa (annuiteetgraafiku puhul). Erandjuhtumil võib pank anda ka täieliku maksepuhkuse: nii põhiosa kui intressimaksete tasumine peatatakse.
• Maksepuhkuse puhul arvestage ka sellega, et kuna te vahepeal põhiosa makseid ei tasu, siis laenusumma ei vähene ning seega pikeneb laenuperiood. Täieliku maksepuhkuse korral tuleb ka laenuintressid tasuda tagantjärele. Mõelge ka sellele, mis saab siis, kui maksepuhkus läbi - kuidas kavatsete laenumakseid siis tasuda?
• Laenuperioodi pikendamine. Sellega on võimalik vähendada igakuist laenumakset, kuid kokkuvõttes muutub laen teie jaoks kallimaks, sest pikema aja jooksul laenu tasudes maksate kokkuvõttes ka rohkem intresse.
• Näiteks kui teil on võetud 500 000-kroonine annuiteetlaen 20 aastaks 3-protsendilise intressiga, on igakuine laenumakse umbes 2700 krooni ning laenu intressikulu 20 aasta jooksul 165 517 krooni. Pikendades laenutähtaega viie aasta võrra, väheneb igakuine laenumakse küll 400 krooni võrra, kuid kokkuvõttes tuleb pangale intresse maksta juba üle 211 000 krooni ehk 46 000 krooni võrra rohkem kui esialgse 20-aastase laenuperioodi puhul.
Kui näete, et teil võib lähiajal tekkida raskusi eluasemelaenu maksete tasumisega, pöörduge probleemide ennetamiseks kohe laenu väljastanud panga poole, et võimalikke lahendusvariante arutada. Kui asute lahendust otsima enne võla tekkimist, ei jää teie makseajalukku musta plekki.