Indrek Seppo: terve meie põlvkond säästab liiga vähe

CentARi vanemanalüütik Indrek Seppo ütles, et kui Eesti inimesed suudavad senisest rohkem pensioniks säästa, siis teevad nad oma tuleviku natukenegi lihtsamaks. Foto: Toomas Tatar

Rakendusuuringute keskuse CENTAR vanemanalüütik Indrek Seppo ütleb, et pensionifondi raha panemist tuleb vaadata kui säästmist kehvemateks aegadeks, mitte kui üksnes investeeringut – kas ikka kasvab? Seppo soovitab haldustasude alla toomiseks lubada turule suured välismaised indeksfondid, säästmise suurendamiseks soovitab ümber kirjutada ka töölepinguseaduse.

Nonii. Eelmine nädal tõi uudise, et ühe OECD uuringu järgi on viimase viie aasta arvestuses Eesti pensionifondid OECD riikide seas kõige halvema tootlusega ja samas kõige kõrgemate halduskuludega. Mis siis nüüd teeme? Paneme II samba kinni? Enam ei säästa?

Ei. Mis mind kõige enam pensioniteema juures häirib on see, et seda vaadatakse kui investeerimisotsust –  kui üksnes ja ainult investeerimisotsust – et kui ma panen raha kõrvale, kas ma saan selle raha eest kindlasti rohkem? Ja kui ei saa, pole mingit mõtet panna. Fundamentaalne teema on mujal – me paneme pensioniks raha kõrvale sellepärast, et meil oleks halvematel aegadel üldse midagi võtta. See talumees, kes sügisel õpetas teisi, et talveks pole kartuleid mõtet kõrvale panna, sest talve jooksul lähevad mõned mugulad ju mädanema, see talumees kevadel enam õpetussõnu ei jaganud. Ma mäletan ka seda kuidas buumiajal mõned rääkisid, et säästa pole mõtet, kuna inflatsioon sööb säästud ära. Siis tuli kriis ja siis nägime, kuidas läks neil (inimestel, ettevõtetel, riikidel), kellel oli sääste ja kuidas läks neil, kellel polnud.

Aga inimesed ikka ütlevad, et ah, pensioniks säästa pole mõtet, sest niikuinii lähevad need fondid pankrotti, pealegi meesterahvad ei elagi pensioniealiseks, tuleb veel kolmas maailmasõda, Eesti riik kukub kokku ja sada muud asja, pensioneid me niikuinii ei näe?

Aga kui ei tule kolmandat maailmasõda? Kui mehed ei sure ära (ja olgem ausad, enamus mehi ei sure pensionieaks ära)? Ja kui Eesti riik püsib edasi (ausalt öeldes ei kujuta ka ette ühtegi riiki, kus poleks mingit pensionisüsteemi)? Jah, need kõik on riskid, aga risk on ka see, et ühel hetkel ärkan hommikul üles, olen 70 aastat vana ja vajan pensionit.