Eesti majandus aastal 2018: Skype-saare stsenaarium

Ettevõtja Rainer Nõlvak tänasel arengufoorumil. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Skype-saare stsenaariumi kohaselt luuakse Eestis innovatiivne keskkond, mis soodustab IKT ja teiste kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude õitsengut.

Majandussurutisest vabanenud maailmas viivad Ida ja Lääne vahelised pinged protektsionistliku poliitikani. Euroopa edasine areng on tasakaalust väljas, Venemaast ja Saksamaast saab tugev liitlaspaar, Põhjamaade koostöö takerdub.

Eesti kindlustab oma häid kahepoolseid suhteid kaugemate suurriikidega nagu USA, Suurbritannia ja Hiina.

Pärast proaktiivseid investeeringuid haridusse ja mitmeid ambitsioonikaid reforme muutub Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks innovatsiooni ja ettevõtluse keskuseks - sealjuures eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.

Kuna paljud Eesti senised suhted Euroopa Liidu ja Põhjamaadega hakkavad jääma kesiseks, leiab Eesti kindlalt koos püsiv valitsus maailmast uusi ja tugevaid liitlasi.

Vaadatakse kaugemale oma piirkonnast ning Eesti püüab luua täiendavaid majanduspoliitilisi sidemeid selliste suure majandusega riikidega nagu Hiina, Brasiilia ja USA.

NATO piiririigina tuleb siia kasvavate pingete ajastul kaitseinvesteeringuid ja koostöövõimalusi.

Sedalaadi killustunud geopoliitilises keskkonnas rakendab Eesti paralleelselt kahte erinevat viisi oma majanduse edendamiseks innovatiivsemate majandusharude kaudu.

Kõigepealt mõistab Eesti rahvusvahelistesse võrgustikesse lülitumise vajadust ning kasutab kasvava globaalse finantsprotektsionismi ja bilateralismi tingimustes just uusi loodavaid kahepoolseid suhteid, et tuua välismaiseid kapitaliinvesteeringuid oma uuenduslikematesse tööstusharudesse.

Ühe valimistele järgneva poliitikamuutusena käivitatakse Eestis laiahaardeline tehnoloogiaalaste välisinvesteeringute riiki toomise programm, mis kätkeb endas ka kõrge konkurentsivõimega meetmeid erimajandustsoonide loomise vallas.

Samaaegselt loob Eesti seadusega sätestatud soodustused ajude sissevoolule riiki, et aidata arendada uusi (väliskapitali osalusel tegutsevaid) ettevõtteid.

Valitsus töötab välja toetusprogrammi, mille abil saadetakse hulk väljavalitud andekaid ja ettevõtlikke Eesti noori õppima välismaa parimatesse ülikoolidesse.

Sedasi tugevdatakse inimeste kaudu toimivaid sidemeid rahvusvaheliste turgudega. Singapuri eeskujul soodustatakse nende tudengite koju tagasi pöördumist pärast välismaal hariduse omandamist.

Sellele lisaks muutub Eesti pärast oma haridussüsteemi reformi ka ise ligitõmbavaks sihtkohaks teistest riikidest pärit üliõpilastele. Igal aastal tuleb tuhatkond uut üliõpilast Hiinast ja Indiast õppima Eesti IT Akadeemiasse.

Tehakse sihipäraseid pingutusi selle nimel, et motiveerida neid tudengeid pärast õpingute lõppemist Eestisse tööle jääma, seda nii nendega töölepingute sõlmimist soodustavate toetusmeetmete kui ka välismaise talendi suhtes külalislahkema kultuurilise miljöö arendamisega.

Haridusse tehakse proaktiivseid investeeringuid, et võimaldada järgmisel eestimaalaste põlvkonnal edukalt innovatiivse ja kõrge lisandväärtusega siseturu kasvus osaleda.

Uued rajatavad kõrgemad õppeasutused, Eesti Juhtimisakadeemia ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ärikool loovad üheskoos veelgi paremad tingimused ühiskonna rahvusvahelistumisele, riiklike muutuste juhtimise oskusteabe arendamisele ja «ettevõtlikkuse DNA» levikule Eestis.

Pannakse rõhku ka elukestvale täiendus- ja ümberõppele. Sellise hästi läbimõeldud arendustegevuse tulemusena kerkivad juhtide põlvkonnavahetuse järel Eestis tugevad ja visiooni omavad juhid, kelle tegevusfookuses on strateegiline juhtimine, mitte administratiivne bürokraatia.

Haritud, edasipüüdlikud ja maailmas konkurentsivõimelised noored töötajad saavad innustust ja jõudu juurde, nähes oma tuleviku Eestiga sidumisest tekkivaid häid majanduslikke võimalusi.

See omakorda aitab veelgi enam kaasa majanduse jätkuvale kasvule. Nende strateegiate koostoimel luuakse Eestis innovatiivne keskkond, mis soodustab IKT ja teiste kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude õitsengut.

Eestist saab sihtriik nii välismaisele oskustööjõule ja talendile kui ka start-up ettevõtete ühendustele. Rekordsuurtes mahtudes riski- ja erakapital voolab Eestisse nii USAst ja Suurbritanniast kui ka teistest uutest (piirkondlikest) rahanduskeskustest.

See toetab ühtviisi nii loomingulisi ja ambitsioonikaid uusi ettevõtteid kui ka Eestis tegutsevaid pikaajalisema oskusteabe loomisele ja rakendamisele orienteeritud vanemaid ja suuremaid firmasid.

Aastaks 2015 on tekkinud koostööst Suurbritannia nn Thames Valley ja Ameerika nn Silicon Valley piirkonna partneritega Eestis kaks tõeliselt ülemaailmset firmat, mis suudavad korrata Skype'i kunagist edu.

IKT sektor on edukas ja eri majandusharudes võetakse kasutusele üha uudsemaid lahendusi koos uute ärimudelite ja protsesside innovatsioonidega.

Oma osava ja välismaailma suhtes silmi lahti hoidva poliitikaga teeb Eesti maailmaturul konkurentsis püsimajäämise nimel suure hüppe edasi.

Aastaks 2018 on aga valitsuse poolt majanduse taastumise soodustamiseks tehtud sammud viinud ka mitmete negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedeni.

Pikalt on investeeringuid haridusse ja teadmispõhistesse majandusharudesse. Mitmetes ühiskonnakihtides tekivad nendega mittearvestamise ja rahulolematuse meeleolud.

Ettevõtluse ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade sihipärane toetamine tekitab struktuurse tööpuuduse.

Sotsiaalsed pinged kasvavad, kuna töötud ei saa endi arvates riigilt piisavalt abi selleks, et toime tulla, ümber õppida ja omandada neid oskusi, mida läheb vaja nii kiiresti areneval tööjõuturul.

Skype-saare stsenaariumi võitjad:

-Tänased vara omanikud Eestis
-Väikesed, ambitsioonikad, loovad firmad, kes kaasavad riskikapitali
-IKT ja Cleantech-ettevõtlus
-Professionaalseid teenuseid osutavad ettevõtted
-Kõrgtasemel haridusasustused
-Visionääri-omadustega juhid
-Haritud ja maailmas konkurentsivõimelised noored
-Välisüliõpilased, teadlased, spetsialistid
-Eesti kui riigi kaubamärk

Kaotajad:

-Jäiga mõtlemisega ja väheleidlikud firmad
-Keskpärased haridusasutused
-Sotsiaaltoest sõltuvad inimesed
-Enamik madala kvalifikatsiooniga töötajaid

Arengufond tutvustas täna konverentsil «Eesti kasvuvisioon 2018» lugusid Eesti majanduse võimalikust tulevikust, mis jagunevad neljaks stsenaariumiks: Hansa Liit II, Lõuna-Soome, Skype-saar ning Riigi tagasitulek.

Eesti majanduse võimalikke arengustsenaariume käsitlev raport koostati Eesti Kasvuvisioon 2018 projekti raames. Raporti koostas Eesti Arengufond konsultatsioonifirma Global Business Network (GBN) kaasabil.

Arengufondi täpne raport on saadaval siin.