Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Elektri üldteenus on tarbijatele endiselt kalleim valik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisu Arumäe
Copy
Üldteenuse marginaal ühe kilovatt-tunni kohta oli oktoobris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga.
Üldteenuse marginaal ühe kilovatt-tunni kohta oli oktoobris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Üldteenus oli oktoobris järjekordselt avalike hinnakirjade järgi kõige populaarsematest elektripakettidest kallim, näitas hinnavõrdlusportaali Energiaturg.ee analüüs.
 

Üldteenuse osutajad Imatra Elekter ja Eesti Energia (Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja) tõstsid võrreldes eelmise kuuga üldteenuse marginaalide hindu, VKG Elektrivõrgud jättis marginaali samale tasemele. Üldteenuse marginaal ühe kilovatt-tunni kohta oli oktoobris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia 0,82 ja Imatra Elekter 0,98 sendise marginaaliga.

Energiaturg.ee analüütiku Pirmin Tamme sõnul vihjasid elektrimüüjad kevadel marginaalide tõusmisel asjaolule, et hinnaarvutused sõltuvad tarbimismahust ehk tarbimiskoguste vähenedes marginaali maksumus suureneb. «Nüüd vastupidises olukorras, kus tarbimine suurenes rohkem kui kuus protsenti võrreldes eelmise kuuga, on marginaalid hoopiski tõusnud. Puhtalt matemaatiliselt lähenedes oleks elektrimüüjate põhjendustest lähtuvalt pidanud marginaalid oktoobris langema,» selgitas Tamm.

Kõige enam säästsid avalike hinnakirjade järgi oktoobris fikseeritud hinnaga pakettide kasutajad. Näiteks 10 000 kilovatt-tunnise aastatarbimisega eramu omanikud maksid üldteenuse kasutajatena keskmiselt 4,9 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad ja kõige populaarsema fikseeritud hinnaga paketi kasutajatega võrreldes oli rahakaotus lausa 6,2 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

Tamme sõnul olid septembris 24 protsenti tarbimiskohtadest elektrilepinguta. «Eleringi andmetel on üldteenust kasutavate tarbimiskohtade arv aina vähenenud ning üldteenusele on jäänud ainult väiksemahulised tarbijad, kuna kogu tarbitavast elektrienergiast kasutab üldteenust vaid 12 protsenti,» ütles Tamm. 

Tagasi üles