Eesti majandus aastal 2018: Hansa Liit II stsenaarium

President Toomas Hendrik Ilves täna toimuval arengufoorumil. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Arengufond tutvustas täna konverentsil «Eesti kasvuvisioon 2018» lugusid Eesti majanduse võimalikust tulevikust, mis jagunevad neljaks stsenaariumiks: Hansa Liit II, Lõuna-Soome, Skype-saar ning Riigi tagasitulek. Toome nende lugude kokkuvõtted ükshaaval ka E24 lugejateni.

Hansa Liit II stsenaariumi kohaselt tugevneb maailmamajanduses regionaliseerumine. Samas kui Euroopa positsioon nõrgeneb, muutuvad Hiina ja India maailmas järjest olulisemateks.

Venemaa on stabiilne, saab jõukaks ning Lääne suhtes avatuks. Läänemeremaade vahel tekkiva tugeva koostöö raames kõige kiiremalt ja leidlikumalt tegutsevad Eesti kõrgtehnoloogilised ja eksportivad ettevõtted kasvavad jõudsalt.

Eestist saab oluline investeeringute sihtkoht regioonis. Oleme avatud, vilgas ja kosmopoliitne riik, rikas kõrgelt kvalifitseeritud töötajate poolest.

2011. aasta valimised Eestis sillutavad teed laialdasematele struktuurilistele ümberkorraldustele ja reformidele, mis ühtlasi tõstavad riigi konkurentsivõimet Läti ja Leedu ees, kelle edasiminek on kriisi järelmõjul pärsitud.

Aastaks 2015 leiab Eestis aset (kõrg)haridusreform, mille tulemuseks on regionaalselt konkurentsivõimeliste ülikoolide teke tänu neis rakendatavale eesrindlikule õpitehnoloogiale.

Eesti ülikoolid meelitavad Venemaalt ja teistest Läänemere piirkonna riikidest ligi 5000 üliõpilast, sest nende riikide nõukogudeaegsete ja muidu iganenud haridussüsteemide lagunemine ajendab inimesi välismaale õppima minema.

Selle soosimiseks toetab Eesti Venemaa kodanikele viisavaba reisimise kehtestamist EL raames.

Tingituna globaalse majanduskasvu najal suurenenud nõudlusest ja siiani puuduvatest arvestatavatest alternatiividest, jõuab naftabarreli hinnatõus peagi 150 dollari tasemeni, andes niiviisi tõuke alternatiivenergia projektide arendamisele Eestis.

Aastaks 2017 on Eesti tõusnud põlevkivienergeetika tehnoloogia turunišis globaalsete liidrite hulka. Haridusasutuste ja eraettevõtete vahel tekivad partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse alal, seda nii Eesti siseselt kui ka koos teiste Läänemere piirkonna riikidega.

General Electric rajab Tallinna cleantech-tehnoloogia arenduskeskuse ja Siemens Tartusse robootika keskuse, mis on mõlemad tihedalt seotud teiste arenduskeskustega Läänemeremaade piirkonnas.

Euroopa Liit paigutab aastal 2012 oma loodava IT-agentuuri Eestisse. Kõigi nende ja teiste seonduvate uute kasvuvõimaluste tõttu toimub aastani 2018 järsk kasv riskikapitali ja erakapitali investeeringutes Eestisse.

Uusi rikkuste loomise võimalusi kapitali jaoks avavad eelkõige piiriülene innovatsioon, Läänemereriikide tehnoloogiaklastrite hoogne edenemine ja üha parema kvalifikatsiooniga oskustööjõud Eestis, mille juurdekasvu omakorda soodustab targalt valiv sisserändepoliitika.

Investorite kasum - nagu ka nende ettevõtete andekate töötajate tasu - on uutes valdkondades väga kõrge.

Selliste suurt lisandväärtust loovate eksportivate ettevõtete arendamisest tekib uus majandusmudel, kantuna tugevast juhtimisest ning järjekindlast ja tulemustele orienteeritud poliitikast.

Seda soosib kriisi järel toimuv juhtide põlvkonnavahetus, sh äris. Nii põlevkivitehnoloogia, küberjulgeoleku ala kui ka üldine teenuste sektor panustab tugevalt majanduskasvu, nagu ka näiteks uued nišid kõrge lisandväärtusega transiitteenustes ja tarkvaraarenduses.

Tihenev koostöö Põhjamaade, Saksamaa ja Venemaaga pakub laia turgu Eesti ettevõtetele.

Kuigi Eesti ettevõtetel on raskusi üksi kiiresti arenevatele kaugturgudele minekul, aitavad just regionaalsed äri- ja majandussidemed Läänemere piirkonna riikidega kasu saada koostööpartnerite edusammudest tarbimisbuumist kantud Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika turgudel.

Need ettevõtted ja üksikisikud, kes ei suuda ära kasutada tekkivaid võimalusi ja riigipoolseid abiskeeme endale konkurentsieeliste loomiseks, jäävad teistest maha.

Kasvava jõukuse foonil tekib märgatavalt laienev sissetulekute ebavõrdsus. Väike, kuid kasvav rühm inimesi tunneb, et nende arvamusega ei arvestata. See tekitab sotsiaalseid pingeid, esile kerkivad mõned poliitilised äärmusrühmitused. Populistid kaotavad kandepinda.

Sellele vaatamata on aastaks 2018 nii Tallinn kui ka Tartu avatud, vilkad ja kosmopoliitsed linnad, kus elavad kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes võistlevad omavahel suure lisandväärtusega töökohtade pärast.

Lõigates olulist kasu piirkonna poliitilisest stabiilsusest, tihedast majandusintegratsioonist ja talentide liikuvusest, kujundab Eesti endale Läänemeremaade vahel edukalt niši.

Hansa-Liit II stsenaariumi võitjad:

-Laiemas mõistes teenuste sektor, nt
finantsteenused, side, jt
-Uued sektorid: nt IKT, energia jm
tehnoloogia vallas
-Innovatiivsed firmad Eestis
-Reformitud kõrgkoolid ning teadusarendusorganisatsioonid
-Andekad ja oskuslikud inimesed

Kaotajad:

-Innovatsiooniks ja teadusarendustegevuseks
vähevalmis firmad
-Ajast mahajäänud oskustega inimesed
-Populistlikud otsusetegijad ja juhid


Eesti majanduse võimalikke arengustsenaariume käsitlev raport koostati Eesti Kasvuvisioon 2018 projekti raames. Raporti koostas Eesti Arengufond konsultatsioonifirma Global Business Network (GBN) kaasabil.

Arengufondi täpne raport on saadaval siin.