Kuus probleemset müüti töösuhetest

Illustratiivne foto. Foto: Panther Media/Scanpix

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonidele laekunud pöördumiste analüüsist selgus, et nii töötajatele kui ka tööandjatele põhjustavad töösuhetes probleeme kuus eelarvamust.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu jagab selgitusi nende eelarvamuste kummutamiseks ning soovitab töötajatel ning tööandjatel olla paremini teadlik oma õigustest.

1.  Lühiajalise töötamise korral pole töölepingut vaja

Kuigi töölepingu seadus võimaldab kuni kahenädalaste töösuhete korral suulise kokkuleppe alusel töötamist, on siiski ka lühiajalise töötamise korral oluline sõlmida kirjalik leping, sest see kaitseb töötajat erinevate probleemide eest. Nii on kirjaliku lepingu olemasolul on oluliselt lihtsam tõendada töölepingulise suhte olemasolu ning muid sõlmitud kokkuleppeid, kui peaks tekkima vaidlusi. Samuti on kirjaliku töölepingu sõlminud töötajale tagatud parem kaitse olukorras, kus temaga juhtub tööülesannete täitmisel tööõnnetus (näiteks õigus töövõimetushüvitisele, samuti õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist).

2. Tasuta proovipäevad on seaduslikud

Ehkki tasuta proovipäevad on osades valdkondades kujunenud vaat et kirjutamata seaduseks, pole neil seaduslikku alust. Ametikohal vajalike oskustele- teadmistele vastavuse testimiseks on töötajale ette nähtud tasustatud katseaeg. Ühe päeva võib ettevõttes proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, vastavalt tööturuteenuse ja –toetuste seadusele. Pikemaajalised tasuta proovipäevad on otseselt töötaja ärakasutamine ja seaduserikkumine, millest saab teada anda tööinspektsioonile.

3. Töösuhte ametlikust vormistamisest pole töötajale mingit kasu

Ehkki ahvatlev võib olla saada palka «mustat» ja tulumaksu maksmata, on saadav kasu väike ja lühiajaline võrreldes tagatistega, mida saab töötaja töölepingust. Näiteks tagab ametlikult vormistatud tööleping töötajale erinevad sotsiaalsed hüved: puhkuse, igakuise töötasu, soodustused lapsevanematele (näiteks lapse(hooldus)puhkus, isapuhkus jne) ja ravikindlustuse. Need hüved ei kaasne muude võlaõiguslike kokkulepetega, nt töövõtu- või  käsunduslepinguga.

4. Töölepingul ja töövõtulepingul pole suurt vahet

Tööleping pakub töötajale oluliselt suuremaid õigusi ning sotsiaalseid tagatisi, mistõttu tasub tulenevalt töösuhete iseloomust alati eelistada töölepingut.  Nii näiteks on töölepinguga töötajale tagatud tähtajatu töösuhe, töötasu alammäär, puhkus ja puhkusetasud, töövahendid ning tööalane täiendõpe. Töövõtulepingu puhul ei näe seadus neid võimalusi ette.

5. Ettevõtjast tööandjal on ametlikult vormistatud töösuheteid vaja vaid vormi pärast

Ka tööandjate vaates pole tööleping lihtsalt paber paberi pärast, vaid annab õiguse nõuda töötajalt ka tööde kokkulepitud kujul, kohas ja ajas tegemist, ärisaladuse hoidmist ning konkurentsikeeldu. Samuti saab tööandja nõuda töötaja tekitatud kahju eest varalist vastutust. Seega tagab korrektne tööleping tööandjale lojaalsema töötaja. Omades ametlikke töösuhteid on mõlemad osapooled võtnud vastastikku täita kohustusi, pidades kinni kokkulepetest, headest tavadest jne. Ka töötaja tunneb ennast väärikamalt, kui ta teab, et tööandja ei hoia tema arvelt rahaliselt kokku ja seeläbi väärtustatakse töötaja panust.

6. Töötaja ei saa kontrollida, kas tööandja tasub tema eest sotsiaalmaksu

On esinenud olukordi, kus tööandja on sõlminud küll korraliku töölepingu, kuid jätnud sotsiaalmaksu maksmata. Töötajale tähendas see aga ravikindlustusest ilma jäämist. Seetõttu tasub töötajal endal veenduda, et tööandja tasub tema eest sotsiaalmaksu ning tema ravikindlustus kehtib.