Kreeklaste möll võib Eesti eurota jätta

Foto: Repro

Üle võimete elamisega pankroti äärele jõudnud Kreeka vari laiub kogu eurotsooni kohal, langetab ühisraha kurssi ning ähvardab ka eurokupüüride jõudmise eestimaalaste rahakotti kaugemale tulevikku nihutada.

Euroopa ühisraha kukkus eile dollari suhtes enam kui aasta madalaimale tasemele, sest hirmud hellenite kriisinakkuse levimisest teistesse eurotsooni riikidesse said reitinguagentuurilt Moody’s uut toitu.

Moody’s teatas, et võib Portugali võlareitingut veelgi langetada. Kui pühapäeval Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kokku lepitud 110 miljardi euro suurune päästepakett finantsturge veidi rahustas, siis edasised arengud on kirgi vaid kütnud. 

«Turud on oma usu Kreeka päästeplaani tõhususse kaotanud ning nüüd ollakse juba euro pärast mures,» tõdes UBSi strateeg Amelia Bordeau Bloombergile. Tema sõnutsi on põhjendatud küsimus, kas Kreeka suudab päästepaketi saamiseks lubatud suuremahuliste kärbetega hakkama saada.

Lisaks pole selge, kas pakett on piisav, et probleemide teistesse riikidesse levikut peatada. «Kreeka on ainult jäämäe tipp,» kinnitas ka juba 2005. aastal finantskriisi puhkemise eest hoiatanud New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini.

Praeguse kriisi ühe võimaliku tulemina nimetavad analüütikud eurotsooni riikide laenutingimuste karmistamist, sest karta on, et Euroopa Keskpank peab usaldamise taastamiseks midagi ette võtma.

Kui Lõuna-Euroopa möll võib esmapilgul kaugena tunduda, siis tegelikult võivad mõjud ka Eestile osutuda üsna otsesteks. Nimelt tõdesid Danske Marketsi peaanalüütik Lars ­Christensen ja Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene, et praegused segadused võivad Eesti euro nimel tehtud jõupingutused mõttetuks muuta ning uuest aastast meile ühisraha kasutamisel rohelist tuld ei näidata.

Danske analüütikute sõnul ei ole küsimus niivõrd Eesti kõlblikkuses, kuivõrd eurotsooni enda valmisolekus seni 16-liikmelist seltskonda laiendada. «Usume, et eriti Saksa valitsus ja keskpank oleksid väga skeptilised igasuguse euroala laienemise suhtes,» märkisid analüütikud. Danske hinnangul on tõenäoline, et Eesti, Läti ja Leedu ühinevad eurotsooniga koos 2014. aastal.

Kreeka mõju eurotsooni laienemisele tunnistas ka Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn.

Kreeka kriisi mõjude hindamisel on ka oluliselt pessimistlikuma nägemusega analüütikuid. Nii kinnitas USA riskifondi juht Dennis Gartman, et praegune võlakriis päädib euro ja Euroopa Liidu kokkukukkumisega.

«Ma usun, et kogu kupatus kukub kokku,» lausus Gartman, kel pole küll kindlat ettekujutust, kui kaua see aega võtab. Kuid olukord on nii hull, et Gartman soovitas oma klientidel aktsiaturgudelt lahkuda, sest ka USA aktsiaturge ootab ees vähemalt 15-protsendiline langus. Klientidele saadetud kirjas märkis Gartman, et Kreeka murede eduka lahenemise tõenäosus on väga väike.

«Moodne Kreeka kultuur on sõltuv valitsuse heldekäelisest rahajagamisest ning harjunud sellega, et riigi vastutustundetu eelarvekäitumise peab kinni maksma Saksamaa vastutustundlike tööliste ja ärimeeste maksuraha,» lausus Gartman.

«Ma ei näe sellele kiiret lahendust, et Kreeka rahaliidust välja lüüakse või nad ise vabatahtlikult lahkuksid,» jätkas ta. «Me ei ole naiivsed ja realistid teavad, et kõigi eelduste kohaselt ootab ees kaos ning lõpuks euroliidu lagunemine.»