Telesaadete helitugevus tekitab vaatajates küsimusi

Foto: Toomas Huik.

Tarbija24 poole pöördunud televaataja uuris, miks on erinevad telekanalid erineva valjusega ja miks neil ei ole ühtset standardit.

Kanal 2 avalike suhete juht Heili Klandorf sõnas, et erinevate kanalite omavaheline helitugevus ei sõltu telekanalist, vaid teenusepakkujast. «Iga teenusepakkuja kogub edastatavad kanalid iseseisvalt kokku ja seadistab ka ise igale kanalile pildi-heli parameetrid enne tarbijale edastamist. Piltlikult öeldes võib Kanal 2 heli olla Eurospordi helist Starmanis valjem ja STVs nõrgem või mõni muu näide.»

TV3 pressiesindaja Annely Adermann kinnitas, et kõik telekanalid edastavad programmi vastavalt ühtsele tehnilisele standardile, kuid samas nentis, et helitugevuse erinevuse teema on ilmselt seotud kaablioperaatoritega.

«Elion ei määra üldjuhul heli tugevust, vaid telekanaleid edastatakse vaatajatele täpselt nii tugeva heliga, kui telejaam meile saadab,» vastas aga Elioni arendusspetsialist Heigo-Aulemb Ensling, kelle sõnul kodeerivad osad telejaamad nagu näiteks Fox ja Sony oma helisignaali ise – sellisel juhul pole Enslingi kinnitusel helinivoo muutmine isegi tehniliselt võimalik.

Erandiks on vanas analoogformaadis vastuvõetavad telekanalid, mis tuleb Elionil enne klientidele edastamist digitaliseerida. «Sellisel juhul pannakse meie peajaamas helinivoo püsivalt paika. See aga ei puuduta ühtki Eesti telejaama – analoogkujul edastatakse meile vaid mitmeid Venemaa telekanaleid,» möönis Ensling. «Ükski telejaam ei luba Elioniga sõlmitud taasedastuse lepingutes ühegi telekanali parameetreid muuta,» kinnitas ta.

Samuti ütles Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland, et DigiTV kanalitel paneb heli ja pildi parameetrid paika kanalitootja või kodeerija ning Starman edastabki need täpselt sellisel kujul.

Praegu edastavad Eesti telekommunikatsiooni operaatorid üle 200 erineva telekanali, mille helitugevused võivad STV tehnikajuhi Aleksander Kaasiku sõnul üksteisest oluliselt erineda. «DigiTV puhul ei saa me ise midagi muuta. Heli tase ja video parameetrid jäävad samaks,» ütles Kaasik.

AnaloogTV puhul on võimalusi veidi rohkem – kõik sõltub peajaamades kasutatavatest seadmetest. «Reeglina on väike heli taseme reguleerimise võimalus, kuid see ei võimalda kompenseerida heli taseme vahet erinevate kanalite vahel. Tuleb meeles pidada ka seda, et isegi ühel ja samal telekanalil erinevad saated ja filmid võivad olla erinevate helitugevusega, eriti puutub see reklaami,» rääkis Kaasik.

Valjemad reklaamipausid

Sageli häiribki televaatajaid rohkem see, et reklaamipausid on põhisaatest valjema heliga. Enslingi sõnul on see tingitud telekanalitest, kes on oma väljastatavas telesignaalis heli «kõikuvalt» reguleerinud.

«Kui Elion sekkuks telejaama signaaliedastusse ja muudaks heli vaiksemaks, muutuks see ühtviisi nii põhisaatel kui ka reklaamipausidel. Helinivoo erinevus põhisaate ja reklaami vahel oleks sellegipoolest arusaadav – saade oleks lihtsalt veelgi vaiksem ning reklaam vaid veidi tasem,» selgitas Ensling, lisades, et erinevatele saadetele ja reklaamipausidele erineva helitugevuse määramist Elionis kasutatav tehnoloogia ei võimalda.

«Pigem on meie soov televaatajaid võimalikult vähe «karjuva» reklaamiga häirida,» nentis ta. Seetõttu on ka Elioni KordusTV-st reklaamipausid välja lõigatud.

Reiland tõi välja, et kuigi paljude kanalite puhul on reklaamid tugevama heliga kui saated, on tänapäeval uuemad telerid tehtud juba sellised, et inimesel on võimalik endal seadistada helinivood kanalipõhiselt.

«Helivaljuse teemat on maailmas käsitletud juba aastaid ning televaatajate ja raadiokuulajate jaoks on see tavaliselt tajutav just hetkedel, kui saadetes esineb reklaamipaus,» sõnas Eesti Rahvusringhäälingu tehnikadirektor Risto Sirts. «Keerukus seisneb aga selles, et tegemist on inimese poolt tajutava valjusega, mis ei ole mõõdetav signaali maksimaalse amplituudiga,» nentis ta.

Reklaamivabas rahvusringhäälingus juhindutakse helivaljuse tasakaalu hoidmisel EBU ehk Euroopa Ringhäälingute Liidu soovitustest nii tele- kui raadioprogrammide puhul. «Kuulajatelt-vaatajatelt ei ole meile tulnud suuremaid kaebusi. On ka riike, kus helivaljust reguleerib seadus, Eesti nende hulka praegu ei kuulu,» ütles Sirts.

Klandorf nimetas samuti heli mõõtmise suurimaks probleemiks, et puudub inimese kõrva imiteeriv mõõteriist. «Olemasolevad mõõteriistad mõõdavad kas helisignaali elektrilist nivood või keskmist energiat mingis ajaperioodis. Kumbki neist ei mõõda inimese kõrva kuulmise taset, vaid on mõeldud eelkõige tehniliste seadmete normaalse töö tagamiseks.»

Arvutustehnoloogia arengus on aga viimasel paaril aastal jõutud tasemele, kus arvutite jõudlus on piisav töötamaks algoritmidega, mis käituvad küllalt lähedaselt inimese kõrvale.

Klandorfi sõnul peaks sellise algoritmi kasutamine tagama, et kogu telekanali heli on ühtlase valjusega ehk näiteks reklaamide heli ja saate heli valjus peaks olema sama.

«Ka kõik meie saated kõigil meie kanalitel on alates 2012. aastast töödeldud vastavalt EBU soovitusele. Erandiks jäävad otsesaated, mida ei saa töödelda ja mille valjus tuleb käsitsi seada,» tõdes Klandorf.