Päevatoimetaja:
Sander Silm

Maiko Kalvet: massirahutus ei tühista alati reisikindlustuse kaitset

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maiko Kalvet.
Maiko Kalvet. Foto: Erakogu.

Piisab vaid olukord mõnes populaarses reisisihtkohas rahutuks muutuda, kui  reisikindlustuse pakkujad hakkavad teatama, et kindlustus sellesse riiki sõitmisel ei kehti. Tegelikult ei ole olukord niivõrd üheselt must-valge, kirjutab D.A.S. õigusabikulude kindlustuse ASi juhatuse liige Maiko Kalvet.

Sel suvel lahvatasid Egiptuses taaskord massirahustused. Üks Eesti kindlustusandja teatas mõne aja pärast, et sellesse riiki reisimisel kindlustuskaitse ei kehti, kuna teadlikult ohupiirkonda sõitmisel on kliendil võimalik ette näha sellise käitumise tagajärgi.   

Tõsi, enamike kindlustusseltside reisikindlustuse tingimustes on välistusena kirjas kahjud, mis on tekkinud seoses massirahutuse, kodusõja, riigipöörde ja muu seesugusega. Samuti loevad mõned seltsid hüvitist välistavaks raskeks ettevaatamatuseks seda, kui isik näeb ette oma käitumise tagajärgi, kuid loodab kergemeelselt, et tagajärjed jäävad tulemata. 

Kindlustuse esmane põhimõte on, et kahju põhjustanud sündmus peab olema ootamatu ja ettenägematu. Seetõttu ei hüvitata üldjuhul kahjusid sellistest sündmustest, mis olid kindlustuslepingu sõlmimise ajal teada või ette nähtavad. Kindlustusselts võib sellele välistusele viidata juhul, kui kindlustusleping sõlmiti pärast rahutuste algust ning välisministeeriumi soovitust hoiduda sellesse riiki reisimisest. Siiski ei ole hüvitamisest keeldumine alati täiesti ühene.

Esiteks omab sageli tähtsust, kuhu kriisipiirkonnas reisitakse. Näiteks oli välisministeeriumi viimastes hoiatustes Egiptuse kohta selgelt kirjas, et ebastabiilne julgeolekukord ei puuduta turismikuurorte. Seega on alust keeldumisotsuse teinud kindlustusseltsiga vaidlemiseks juhul, kui kahju tekkis kliendile kuurortlinnas viibides või otselennul sinna.

Teisena omab tähtsust tekkinud kahjude põhjus. Kui klient ise on läinud massirahutuste toimumispaika ning saanud rüseluse käigus kehavigastusi, siis on kindlustusseltsil kindlasti õigus ravikulude hüvitamisest loobuda või hüvitist vähendada. Kui aga ootamatu terviserike tekkis rahulikus turismikuurordis viibides ning samaaegselt muutusid paarisaja kilomeetri kaugusel pealinnas massimeeleavaldused vägivaldseks, ei saa hüvitise maksmisest keelduda. Lihtsalt massirahutused ei ole antud juhul kuidagi tervisekahjustust põhjustanud.

Mida teha juhul, kui olete rahulikul ajal ostnud puhkusereisi koos reisikindlustusega, kuid väljasõidu eel muutub olukord selles riigis väga ebastabiilseks. Esimene samm on kontrollida välisministeeriumi veebilehelt, kas sihtkoht on kantud ohupiirkondade hulka. Kui see nii on, tuleks reisikorraldajalt uurida, kas reis ikkagi toimub.

Kui reisikorraldaja reisi ära ei jäta, kuid reisijal pole soovi sõita oma elu ja tervisega riskima, siis on võimalikud kaks varianti. Esiteks võib reisiteenuse lepingust taganeda. Siiski tuleb arvestada, et sellisel juhul võib reisikorraldaja nõuda hüvitist, mille suurus on sätestatud reisitingimustes. Näiteks kui reisini on jäänud kümme või vähem päevi, võib hüvitis olla juba 100 protsenti reisiteenuste maksumusest ehk mingit raha tagasi ei saa.

Teine alternatiiv on nõuda hüvitist kindlustusseltsilt reisitõrkekindlustuse käigus. Siin tuleb aga arvestada sellega, et hüvitisest arvatakse maha kindlustuslepingus toodud omavastutuse määr. Samuti võib kindlustusandja püüda hüvitisest keelduda, nimetades välistusena massirahutust. Siiski on siin alust vaidlemiseks, tuues omapoolselt põhjuseks kindlustustingimuste nõude vältida reisitõrke kahjusid või täiendavaid kulutusi.

Tuleb silmas pidada, et kui kindlustustingimused ei ole üheselt arusaadavalt sõnastatud ning sätted on omavahel vastuolus, tuleb neid tõlgendada kliendi kasuks. Kui läbirääkimised vilja ei kanna, saab abi otsida kindlustusseltside liidu juures tegutsevalt kindlustuse lepitusorganilt või tarbijakaitseametilt.

Tagasi üles