/nginx/o/2013/10/04/2512705t1h765a.jpg)
Advokaadibüroo Sorainen partneri Allar Jõksi tehtud põhiseaduspärasuse analüüsist selgub, et plaanitav käibemaksuseaduse muudatus riivab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust ning selle kooskõla põhiseadusega on kaheldav.
Käibedeklaratsiooni lisa esitamise nõue ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjonile saadetud analüüsi eesmärgiks on vastata küsimusele, kas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on põhiseaduspärane osas, mis näeb ette käibedeklaratsiooni lisa täitmise kohustuse kehtestamise.
Analüüsist selgub, et eelnõu menetlemisel ei ole järgitud hea kaasamise tava ning ei eelnõu ega eelnõu seletuskiri ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele.
Kuna eelnõu rakendusakte ei ole koostatud ja eelnõule ei ole lisatud mõjude analüüsi, siis nimetatud puuduste tõttu ei ole võimalik hinnata eelnõu võimalikke mõjusid.
Mõjude analüüsi puudumise tõttu on võimatu ka kontrollida, kas kavandatav meede on proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega, seisab analüüsis.
Jõks nõustub eelnõu autoritega, et käibemaksupettuste vastu tuleb efektiivselt võidelda, kuid see ei tohi toimuda ausate maksumaksjate põhiõiguste ebaproportsionaalse piiramise teel.
Jõksi hinnangul vajab eelnõu täiendavat analüüsi ja alternatiivsete meetmete kaardistamist.
Oma analüüsis nendib Jõks, ei eelnõu riivab Eesti ettevõtete ettevõtlusvabadust, sest neid kohustatakse tegema lisainvesteeringuid ning muutma raamatupidamisprogramme.
Muude puuduste seas toob Jõks analüüsis välja ka selle, et eelnõu kohaselt peaksid ka näiteks advokaadid ja notarid esitama käibedeklaratsiooni lisa. Antud nõue on vastuolus advokatuuriseadusega, mille kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust.
Notariaadiseaduse kohaselt on notar kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed.
Eelnõu jõustumisel ei ole seega selge, kuidas normiadressaadid peaksid käituma olukorras, kus advokatuuri- või notariaadiseadus ja käibemaksuseadus esitab vastuolulisi nõudeid.
Sellises olukorras tekib ühe seaduse järgi kohustus maksuhaldurile andmete esitamiseks ja teise seaduse järgi on see keelatud.
Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõu Jõksi hinnangul suure tõenäosusega õigusselguse põhimõttega kooskõlas ja on formaalselt põhiseadusvastane.
Riigikogu rahanduskomisjoni eile ligi neli tundi kestnud maratonistungil said huvigruppide esindajad edastada oma kriitika palju poleemikat tekitanud sõiduautode maksustamise ja käibedeklaratsiooni lisaga seotud küsimustes.