Elektrilevi: 10-15 aastaga ilmastikukindla võrguni on mõistlik siht
7. november 2013, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval jõudsid Elektrilevi brigaadid tormiriketega lõpule. «Ligikaudu 160 000 tormist mõjutatud klienti, 6 päevaga 49 500 kõne rikketelefonile, 8 päeva viimasele majale elektri tagasitoomiseni ja tipphetkel väljas 187 brigaadi – see on tagasivaade kiirpilgul,» kirjutab Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere Elektrilevi blogis.
Tema sõnul aitab iga torm olla järgmiseks paremini valmistunud. «Kahe aasta taguse jõulutormiga võrreldes kulus likvideerimiseks kaks päeva vähem, rikketelefoni keskmine ooteaeg langes 1,5 minutilt 29 sekundini ja mis tähtsaim – tänu vahepeal võrku paigaldatud automaatikale jäi vooluta 58 611 klienti vähem kui jäänuks ilma investeeringuteta. Kuid reageerimisvõimekuse parandamisel on piirid. Mõistetavalt on enim häiritud need viis protsenti majapidamistest, kes pidid elektri saabumist ootama kauem kui kolm päeva, millega suured liinid korda said,» kirjutab Mere.
«Olukord, kus kliendi ootuste ja meie võimaluste vahel on käärid, tekitas tuttavaid paralleele värsket Riigikontrolli aastaraportit lugedes. Raport tõdeb, et kujutluspilt riigist, mida ehk tahaksime pidada, ja riik, mida me tegelikult suudame pidada, ei kattu. Üledimensioneeritud ootuste maailmast tuleb liikuda reaalsusse,» kirjutab ta.
Raport toob välja probleemina Eesti ülihajusa asustuse – 71,6 protsenti meie maismaast on ala, kus asustustihedus on hõredam kui neli inimest ruutkilomeetri kohta. «Taandades taolise Eesti kaardi Elektrilevi tööpiirkonnale, leidsime, et 1,4 protsenti meie klientidest paikneb hõreasustusega aladel, kus asub samal ajal ligi 12 200 kilomeetrit ehk 20 protsenti meie võrgust. Ja nende majapidamiste tarbimismaht on 0,23 protsenti kogu võrgu kaudu tarbitud elektrist. Need numbrid ilmestavad hästi hõreasustusega riigi puhul keerulist väljakutset, kas ja kui kiiresti saaksime kalli taristu puhul endale lubada täielikku tormikindlust kõikjal,» toob Mere välja.
Nii rikete arv kui ka klientide vooluta olemise aeg on Mere sõnul kolmel viimasel aastal vähenenud. Kui 2010.aastal toimus võrgus ümardatult 26 000 riket, siis 2011.aastal 25 000 ja mullu 23 000. Õigete investeerimisotsuste korral on see arv 2017. aastal juba kaks korda väiksem.
«2011.aastal saime investeerimismahtusid kasvatada aastas ligi 100 miljoni euroni ja võtsime eesmärgi võrgu töökindlust 2025. aastaks tajutavalt tõsta. Kui 2000. aastal oli meil ilmastikukindla võrgu osakaal 15 protsenti, siis täna oleme 50 protsendi piirimail ja 2025. aastaks jõuame 75 protsendini,» lõpetab Mere.