/nginx/o/2008/11/15/93916t1h607f.jpg)
Riigieelarve baasseaduse eelnõu läbis täna õhtul riigikogus esimese lugemise.
Riigieelarve baasseaduse eelnõu läbis esimese lugemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel lugemisel oli valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), mis näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Rahandusminister Jürgen Ligi esitles riigikogule uut riigieelarve seaduse eelnõu, millega valdavalt kirjutatakse seadusesse senised riigi rahanduse konservatiivsed põhimõtted. Seadusega on kavas kehtestada valitsussektori eelarve tasakaalu nõue ning eelarvereeglid valitsussektori liikmetele.
Uus seadus sätestab eelarve koostamise, vastuvõtmise ja vahendite kasutamise tingimused ning reguleerib, mille alusel tasakaalustatakse riigi vajadused rahaliste võimalustega. Tasakaalu nõue kehtib valitsussektorile, kuhu lisaks riigieelarvelistele asutustele kuuluvad keskvalitsuse mõju all olevad sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
«Vaid riigieelarve kaudu valitsussektori eelarve eesmärkide saavutamine võib seada riigieelarvele aga ebamõistlikult ja ebaõiglaselt suure koormuse. Et valitsusel oleks võimalik tagada nõude täitmine ning vältida olukorda, kus ühe valitsussektori osa puudujääk tuleb kompenseerida teise arvel, tuleb kehtestada eelarvereeglid seetõttu ka muudele valitsussektori asutustele,» selgitas rahandusminister.
Valitsussektori eelarve eesmärkide täitmist ja korrigeerimise vajadust hakkab eelnõu järgi hindama Eesti Pank. Keskpank annab arvamuse riigi rahaliste võimaluste kohta ning võrdleb riigi makromajandus- ja rahandusprognoose teiste tunnustatud prognoosidega ja hindab seniste paikapidavust.
Ministri sõnul piirdub riigieelarve seadus erinevalt aastastest eelarveseadustest eelarvepoliitikaga. «Siin ei tehta valdkonnapoliitilisi otsuseid, milline on tulude ja kulude sisu, milliseid valdkondi rahastatakse rohkem ja mida eelisarendatakse. Need valikud jäävad iga-aastaste eelarvete juurde,» ütles Ligi. «Riigieelarve seaduse piiridesse jäädes on valikud läbipaistvamad, realistlikel alustel ja jätkusuutlikumad.»
Eelnõuga võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta, mille ülevõtmise tähtaeg on liikmesriikidele 31. detsember 2013. Eelnõuga fikseeritakse Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism.
Riigikogu esimees Ene Ergma määras parandusettepanekute tegemise tähtajaks eelnõusse 14. novembri õhtu kell 17.